Asutades ennast täna Corali tennisehalli poole minekule, oli mu hinges lootus - ehk läheb hästi, ehk meie omad võidavad. Samas aga pesitses kusagil ikkagi väike kahtlus - kas ikka meie naiskond suudab jagu saada sellisest tugevast vastasest, nagu seda on Valgevene. Läks hästi, võin nüüd tagantjärele kinnitada.
Maret Ani, kes esimesena platsile astus, tegutses kindlalt ja läbimõeldult. Ja mis peamine - suutis säilitada külma närvi. Tulemuski oli selle vääriline - võit Olga Govortsova üle tuli numbritega 6:3 6:4.
Kaia Kanepi alustas rabedalt ja eksis palju - nii läks esimene sett kiiresti käest ära. 6:2 Viktoria Azarenka'le. Teine seti algus tõi aga mängu muutuse - Kaia Kanepi suutis oma mängu rohkem peale suruda. Geimid aina kulusid ning peagi saabus see kurb hetk, mil oli näha, et Viktori Azarenka on täiesti endast väljas ja seetõttu ei tule tal ka mäng enam kõige paremini välja (pealtvaatajana hakkas Valgevene neiust kahju - tundus, et tal olid vahepea suisa pisarad silmis). Samas aga mängis Kaia Kanepi punkte üha täpsemalt ja agressiivsemalt. Nõnda kuulusidki kaks järgmist setti 6:3 6:1 ning oligi Eesti saavutanud ootamatult kiire 2:0 võidu.
Võit tähendab siis seda, et Eesti on edasi pääsenud Maailma liiga üleminekumängudele. See aga võimalust pääseda tennisemaailma kõrgliigasse.
Kuid aitab nüüd nö statistilisest ülevaatest. Tegelikult tahtsin hoopis kirjutada sellest, milline on see tunne, mida tunneb inimene, kes istub tribüünil ja elab kaasa sportlasele, kes püüab endast parimat anda. Täna oli tribüün rahvast täis ja kõik, kes kohale tulid, elasid täiest hingest kaasa. Ning see oli üheskoos hingamise ja hinge kinnipidamise tunne, mis ovatsioonideks kasvas, kui jälle mõni hea punkt edukalt lõppes. Tore oli näha, et nii Maret Ani kui ka Kaia Kanepi said koduseintelt toetuse, mida nad vajasid ning selle kenasti ka võiduks vormistasid. Kuid pealtvaatajale jäi joovastus ja rõõm toredast elamusest. Eks ole spordivõistlustega samuti nagu muusikagagi - kohapeal on asi ikka hoopis vingem, kui telekast vaadates.
Mul on hea meel, et Eesti Tenniseliit on suutnud motiveerida meie naiskonda oma parimas koosseisus osalema. Samuti on tore näha tipptasemel tennist siinsamas Eestis. Eesti tennisenaiskonnale aga tugevat närvi (nagu seda täna näha võis - iseäranis meeldiv oli näha, et servide õnnestumise protsent oli väga hea (asi, mida mina kõige rohkem pelgasin)) ja õnne ka üleminekumängudeks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar