Selleks aga, mis mind rannas eile ees ootas, polnud ma sugugi valmis. Randa oli tekitatud diskoteek ja nõnda kajas üle vaikse õhtu muusika meeletu mürtsumine ja lärm, mille tekitasid pidutsevad inimesed.
Ja siis sain ma väga hästi aru sellest kuiväga peaks seda tavalist rahu ja vaikust, mis käib rannaeluga kaasas, hindama. Kui suur väärtus sellel kõigel tegelikult on, sellel helitaustal, mis on looduse loomulik osa.
Silme ette tulid needki hetked, mil olen olnud mõnes looduskaunis kohas ja siis sõidab kohale mõni auto, mille omanik peab demonstreerima oma sõidumasina muusikasüsteemi võimsust, seda ikka selliselt, et terve ümbrus mürtsub. Kurvaks teeb, see mürtsumine jätkub ka siis, kui seltskond on juba ennast paigale seadnud - ikka on vaja tausta.
Ja eks ma lugesin suhteliselt suure rõõmuga seda, et ka meie valla ühte randa tuleb kohvik, mida sinna vast ikka tükk aega oodatud on. Aga praegu mõtlen, et kui sellega käib kaasas samasugune mürafoon, siis pigem võiks see asi olemata olla. Eks tulevik näitab, kuidas asjalood sellega olema saavad.
Eilse rannaskäigu juures tegin veel ühe avastuse, mis mulle sugugi ei meeldinud. Rannaäärde on kerkinud uued elamud ja nende õuealad kõik tarastatud ja lausa seljakuti ranna vastu. Kuidas ja mismoodi on võimalik, et krundid seni avaliku tee peale tekkinud on, jäi minu jaoks mõistmatuks. Ja see rannaküla idüll, mis linnalähedases rannas seni olnud on, sest kaluripaadid on vees ja õhtusel ajal olen kalureid võrkudega toimetamas näinud, on nüüd lõhutud, sest suur raha on oma korrapärase maastikukujundusega seni väljakujunenust lihtsalt üle sõitnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar