Eks see ole nüüd tagantjärele tarkus - et üks otsus, mille mingi aeg tagasi vastu võtsin, oli ainuõige. Sellel hetkel oli ajendeid mitu, aga oli ka üks sügavalt isiklik. Ja nüüd saingi teada kuivõrd õige see otsus oli. Nagu ikka, andsid otsusekindluse välised tegurid, aga nagu minu elus juhtub, annab tõuke õigeks otsuseks miski muu, mis pole konkreetse asjaga üldse seotud ja ma saan vaid tänulik olla, sest muidu olen inertsist tegemas asju, mis minu jaoks ennast ammendamas on. Ja taaskord on see seis, et ma ise ei analüüsi piisavalt, ei mõtle piisavalt, ei oska antud hetkest välja astuda, et suuremat pilti näha.
Esmakordselt oli vist seis selline, et ma ise tegin oma eluga eksperimenti, lähenesin asjale täie teadmisega, et katsetada, mis saab, mis juhtuma hakkab. Ja kusagil keset kogu seda asja mõtlesin, et mida ma ometi teen. Aga see mõte läks mööda ja lõppkokkuvõttes jõudsin täpselt sellise tulemuseni, nagu juba ette näinud olin. Üllatavalt saabus tulemus hiljem, kui olin arvanud. Aga, suures plaanis oli mul õigus.
Ja tegelikult, mida rohkem ma asjade peale mõtlen, seda naljakam kõik tundub. Kuid kõik toimunu läheb väga kenasti mu elumustrisse sisse - olla ikka piksevardaks ja oma rahulikkuse ja heatahtlikkusega inimesi endast välja viia (ei mingeid üllatusi selles valdkonnas). Eks jah, kui inimese kogemused on teistsugused, siis arvab ta, et see asi, et keegi võiks ka tema suhtes hooliv ja tähelepanelik olla, pole võimalik, pole siiras. Ja kuna see on niivõrd erinev inimese tavapärasest keskkonnast, siis tekibki tõrge. Ja kuna tegemist oli minu jaoks ootuspärase tulemusega, siis on minu hing päris rahulik, võiks öelda, et selles valitseb suisa sügav meelerahu. Üldiselt mõeldes on see päris kummaline, arvestades kogu asja konteksti, aga tõesti, rahulik ja roosa on mu olemine ja teatud mõttes tunnen ka kergendust, vabanemist.
Niiet, kuhu ma selle kõigega siis jõudsin - ikka sinna, et olen ühe hea otsuse ja ühe huvitava kogemuse võrra rikkam. Ja elu on mu vastu ikka helde, sest kõik, mis vaja, antakse mulle vajalikul hetkel ja suur tänu selle eest!
Vale on vist nagu viin, mõtlesin ma. Sa pead pidevalt jooma, et oma joomist iseenda eest varjata. Aga võib-olla on tõega enam-vähem sama lugu. Et tuleb juua, kuni pudel tühjaks saab.
/Lars Mytting "Uju koos uppujatega"/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar