Peab ikka tahtmist olema

Inimesed on erinevad ja erinevad on ka need asjad, mida nad oma elus oluliseks peavad. Vaatan ja mõtlen ja püüan aru saada. Üks kontrolör on nüüd siis Eesti presidendiks saanud. Aga missugune peab olema üks inimene, kes on vabatahtlikult tahtnud olla kontrolör? Kontrolöri töö pole mingi meelakkumine - vaenlasi leiab selle töö juures igal sammul ja sõpru pole loota suurt kunagi ega kusagilt. Ja peab olema sobiv inimtüüp, et tahta sellist tööd teha. Kuigi võib tunduda, et ma ei tea sellest asjast midagi, on minugi elus olnud perioode, kus olen pidanud olema see kõigiga sõjajalal olev tegelane (kuigi jah, Euroopa Liidu poliitkorrektses maailmas on elu vist veidi teisiti). Suures plaanis läks see asi minust valutult mööda - ju siis prioriteet oli mujal, asja sisu oli mujal. Aga siis saabus korraga aeg, mil ma hakkasin aru saama, et minust ikka seda kontrolöri pole, mina ei jaksa päev päeva järel olla see, kes tegeleb "lõhkumisega" - sest seda ju kontrolörid teevad. Mina olen oma olemuselt pigem ikka parandaja, abistaja. Eks kui ma nii kaugele oma arusaamistega jõudsin, siis tegin ka vajaliku muutuse oma elus. Aga jah, neil inimestel, kes sellist tööd teevad, peab ikka tahtmist olema. Ma tean, et on inimesi, kes naudivad lausa sellise töö tegemist. Kuid, minnes nüüd tagasi Eesti järgmisel nädalal ametisse asuva presidendi juurde, ei suuda ma üle saada sellest, kuidas ta ametisse sai. Sama hästi oleks see võinud olla ükskõik kes ju? Ja see asetab iseäranis imelikku valgusesse presidendiinstitutsiooni vajalikkuse - kui tulevane president ise ütleb, et tegelikult polegi presidendil suurt rolli (programmi tal ei olevat - huvitav, mille üle need teised presidendikandidaadid siis üldse vaidlesid - on vaid seisukohad ja arvamused), välja arvatud kitsaskohtade osutamise juures olemine, siis milleks selline ametikoht üldse? See tundub olevat selline asi, et kui te veel ise aru ei saanud, siis ma tulen ja ütlen teile, et näete, siin on üks kitsaskoht. Huvitav on ju mõelda ka selle üle, et president valiti meil siis lõpuks ilma igasuguse kriitikata - ehk siis, otsus tema valimise kohta tehti ära enne, kui ta oma seisukohti oli jõudnud avalikult tutvustada. Juba praegu on minu jaoks üleval mitmed teemad, mis tekitavad ohutunnet. Aga samas, ega alternatiivid ju ka eriti paremad polnud ja praegunegi president on teinud palju selleks, et presidendi ametiposti naeruvääristada, sellele ametikohale väärilist väärikust on tema juures vähe olnud. Ja arvestades, et presidendil reaalset poliitilist võimu polegi, siis pole vist põhjust muretsemiseks. Küll valitsus ja Riigikogu selle kõigega juba suurepäraselt hakkama saavad - ikka Eesti elu veelgi suuremasse kraavi lükkamisega, mille siis muuga? Ja eks muidugi on minu vaatenurga juures ka see asi, et minu jaoks tunduvad sellised asjad juba ammu suure mõtte kaotanud olevat - kogu poliitika ja suur "riigimajandus". Tean-tean, et olen ise olnud osa sellest, aga mida kaugemale ma sellest liigun, seda selgemaks mulle saab kuivõrd palju aja ja raha ja ressursside raiskamist on riigistruktuurides. Enamasti tuleb see just sellesamast eelnimetatud kontrollimise vajadusest. Võib-olla oleks neil puhkudel ka vaja sellist vanemate kogu, nagu Riigikogul on - kus tullakse kokku ja otsustatakse midagi ära. Selge efektiivsuse näide on ju siinkohal olemas - mõne kuu jooksul tegemata töö tehti ära sisuliselt 2 päevaga. Miks ei võiks see asi alati niimoodi olla? Olen aru saanud, et selle operatiivse tegutsemise taga võis olla riigikoguliikmete hirm, et läheb Riigikogu laialisaatmiseks, hirm iseenda tuleviku ees. Üks asi oli selle presidendivalimise teema juures aga hea - see avas minu silmad nii mõnegi teema suhtes, millesse ma polnud viitsinud süveneda, mida polnud oluliseks pidanud. Ja taaskord sain ma aru, kuivõrd rikkumata ma olen ja kuidas ma ikka mõne Eesti elus juba tavaliseks muutunud asja puhul pead vangutan ega suuda ära imestada, kuidas ja mismoodi asjalood käivad. Ja need sõnad, mida mulle on peale loetud mingid aastad tagasi, ei päde täna isegi avalikus ruumis enam, nõndamoodi on siis asjad muutunud...