Sooneutraalsus

Lugesin sel nädalal pealkirja, et Soomes plaanitakse koolisüsteemis ära lõpetada laste poole soopõhiliselt pöördumine - et nüüd saab poiste ja tüdrukute poole pöörduda vaid nende nimesid nimetades. Eks Rootsi on sellel teemal juba kaugel eest ära läinud ja see Soomes plaanitav tegevus lihtsalt järgmine samm. Peagi ehk jõuab see asi ka meieni? Aga, mind paneb seesugune asi mõtlema, et mis siis selles nii halba on, kui lapsega suheldes viidatakse tema soole? Tundub, et asjad, mis on siiani olnud loomulikud, tuleb kõik ümber korraldada. Kellele või milleks see vajalik on? Iseäranis kummaline on see asi praegu veel Rootsi puhul, arvestades kuivõrd palju on seal pagulasi ja millised on nende tavad ja traditsioonid, selles valguses võib see asi iseäranis keeruline olla. Ja kuhu see suur sooneutraalsus välja peab viima? Ma tean, et asi on minu harimatuses, kui mina näen selle tulemusena sootuid või kesksoolisi inimesi. See on umbes sama teema, mis räägib igasugustest kvootidest sellel teemal, et mingil elualal on vaja naiste osakaalu suurendada. Ma pole kunagi seda meelt olnud, et midagi saab jõuga teha, naised peavad ise tahtma neil elualadel toimetada ja kui nad juba tahavad, küll nad siis ka tee leiavad. Tuleb meelde üks ammune jutuajamine belglastega, kes rääkisid, et Belgia kaitsesüsteemis just rakendati seesugust kvoodisüsteemi ja tulemuseks oli muidugi see, et naisterahvad, kes oma oskuste ja teadmiste poolest mingitele kohtadele sobimatud olid, pandi siis neisse ametitesse. Kas tõesti peavad need asjad sedasi olema? Aeg-ajalt on meilgi juttu sellest, et näiteks Eesti poliitikas on vähe naisi - aga mina, naisena, küll ei näe mingit soovi ega tungi poliitikasse minna, kuigi võib-olla eeldused selleks oleksid olemas. Ja siinkohal ei oska ma seda ju sugugi arvata, kas see oleks kuidagi teistmoodi, kui ma oleks mees - kuna ma mees ei ole, siis seda ma ei tea ega saa kunagi teadma. Saangi siinkohal aru, et sooneutraalsuse teema jääb minu jaoks kaugeks seetõttu, et ma seda ei mõista ja et ma ikka sookeskselt mõtlen. Aga, minu arvates on minu kui naise jaoks naiseks olemine suur privileeg! Nõndamoodi, arvan ma, nagu ka ühe mehe jaoks meheks olemine.