pühapäev, 16. oktoober 2016

Öine kohtumine Eesti politseiga

Sõitsin mina öisel asulavahelisel teel, kui nägin vastu tulevat politseiautot. Nii, kui nad mind märkasid, tõmbasid tee pealt kõrvale ja loomikult nägin edasi sõites tahavaatepeeglist seda vaatepilti, et nad otsa ringi keerasid ja peagi olidki nad mu taga, puna-sinised tuled vilkumas.

Ega siis midagi, kui tõmbasin tee serva. Politseinik tuli politseiautost välja ja isegi minu vaatevälja täielikult sisse tulemata küsis: "Palun Teie juhtimist tõendav dokument!" Rahakoti olin endale juba kätte võtnud, nii siis ulatasingi talle väikelaevajuhi tunnistuse, sest see on mul selles "komplektis" olev isikut tõendav dokument - naisterahvana on ikka lugu seesugune, et kätekott ja rahakott ja igaühes on oma isikut tõendav dokument, et kunagi maha ei ununeks. Politseinik luges seda ja lausus: "Ma palusin Teil esitada juhtimist tõendava dokumendi, kas Te juhite praegu laeva?" Mina siis vastasin, et ei juhi, aga see on minu isikut tõendav dokument. Selle peale küsis siis politseinik: "Kas Teil ID-kaarti kaasas ei ole?" Mina siis vastu, et ei ole ja et kui Te tahate kontrollida mu juhtimisõiguse olemasolu, siis selle väikelaevajuhiloa andmete põhjal saate seda oma andmebaasist ka teha. Selle peale vastas siis politseinik: "Eks ma siis lähen ja kontrollin andmebaasist." Läks ja kontrollis.

Tagasi tulid nad aga juba kahekesi, oli see esialgne politseinik oma paarilise ka kaasa haaranud. See lisandunud politseinik küsis siis mu käest: "Kas te puhute ka meile?" Mina siis hakkasin seletama, et mul on sellega raskusi olnud ja ma pole suutnud 5 minuti jooksul vajalikku toimingut tehtud saanud, aga eks ma ikka puhun. Lükati mulle siis alkomeeter nina alla ja üllatuslikult sain kohe esimese korraga hakkama. Ja siis lükati mulle nina alla see näit (ma polnud kunagi seda ise näha saanud): 0.0. Ma ei osanud selle peale muud kosta, kui et: "See on ju selge, et see näit selline on!" Ja kui nad ennast veel päris minekule seadnud ei olnud (kuidagi väga pettunud olemisega tundusid nad olevat), siis laususin neile, et ma tean küll, miks nad mu kinni pidasid - kuna mu auto ühel kasutajal pole Eesti juhiluba ja et minu jaoks on see juba tuttav olukord. Selle peale nad veidi muigasid ja lahkusidki, hüvasti jätmata.

See asi pani mind aga mõtlema nii mitmegi asja peale. Esmalt muidugi selle peale, et kui meil on õhuke riik, kas siis ei saaks kuidagi niimoodi teha, et inimene saab ise valida, et näiteks politseiteenust liiklusjärelevalve teemal ma ei soovi - oleks ju politseinikel vähem tööd. Teine asi on see, et mind oleks võidud selle puuduva juhiloa pärast ikka karistada ka - sest ma olen aru saanud, et väikelaevajuhiluba, kuigi seal on kõik vajalikud isikut tõendava dokumendi andmed olemas, on kuidagi piiripealne dokument - seda ei taheta tunnistada (mis siis, et välja annab seda täpselt sama asutus, mis autojuhilubagi) ja eks siinkohal oleks ma pidanud muidugi iseeneserumalust kiruma, kui ma oleks trahvi saanud. Kolmandaks, oli väga kummaline see politseinike käitumine - esmalt see vaateväljast väljas olemine, teiseks on ära kadunud enesetutvustuse osa ja lisaks siis ka veel see, et suisa kahekesi tulid nad lõpuks minuga tegelema. Ja kuidagi agressiivselt passiivne tundus see nende suhtumine olevat, mingil hetkel tajusin, et ma oleks nende jaoks nagu mingi eriti ohtlik kriminaal. Eksole, andmebaasis olid kõik puha tühjad read ja see on juba marukahtlane!

Ja kogu selle olukorra juures oli minul täiesti ükskõik sellest, mis toimub, ma oleks tahtnud juba ära koju saada (sest oli öö ja oleks tahtnud juba magama saada), selline politseinikele öise meelelahutuse pakkumine polnud sugugi see asi, millega ma oleks tegeleda tahtnud. Ja tegelikult tekkis mul tahtmine küsida: "Mille vastu ma olen eksinud, et te mind üldse peatasite?"

4 kommentaari:

TasakaaluKunstnik ütles ...

isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel on: Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. ja veel: Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood.

nii et, kõik on OK, kui esitada see doku, mille Te esitasite.

J ütles ...

Suur tänu selle kinnituse eest - ma ei ole seadusesse sellel teemal nõndamoodi süvenenud (aga mulle on tundunud see nii iseenesestmõistetav, et kui väikelaevajuhiloal on kõik samad andmed peal, mis teistelgi, sh allkirjanäidiski, siis miks ta isikut tõendama ei peaks?).

Aga, nii mõnelgi juhul on mind sellesama dokumendiga tagasi saadetud - et polevat isikut tõendav dokument. Eks siis edaspidi olen targem, tean oma õigusi kindlamalt.

Ja üks mõte käis mu peast läbi veel - kui mul oleks ID-kaart olnud, ka siis oleksid nad pidanud mu juhtimisõigust andmebaasist järgi kontrollima, sest ID-kaardilt seda ju peale vaadates välja ei loe.

Ja tegelikult pidi neile selge olema see, et mul on juhtimisõigus olemas - auto numbrit sisse lüües, andis andmebaas ju minu andmed esimesena ja sealt oli ju näha, et mul, naisterahval, on juhtimisõigus olemas, see teine kasutaja, kellel on juhiluba, aga mitte Eesti oma, on meesterahvas ja eelnevates analoogsetes olukordades on politseinikud just sellise vaatlusega piirdunudki...

kaur ütles ...

Liiklusjärelvalvest saad loobuda nii, et ei liikle. Kui aga kasutada oma sõidukiga avalikke teid, oled alati ohu allikas ja seega ka järelvalvatav.

J ütles ...

Eks see liiklusjärelevalvest vabanemise teema oligi mul üks selline uitmõte, et võiks ju kuidagi niimoodi olla. Aga põhimõtteliselt saan ma aru küll, mismoodi need asjad käivad. Aga, uitmõtteid võib ju ka olla?

Meie elus tundub aga sedasi olevat, et mõni uitmõte oleks võinud uitmõtteks jäädagi, keegi oleks pidanud kusagil EI ütlema, aga ei olnud neid õigel hetkel EI ütlejaid ja nii on mõnigi hullus teoks saanud.

PS Ja põhimõtteliselt olen vägagi liiklusjärelevalve poolt ja olen alati politseinikele ka jõudu tööle soovinud, aga seekord lahkusid nad mu juurest nii kiiresti, et mu sõnad jäid õhku rippuma.