Õiged küsimused, väga õiged küsimused

Lugesin ja mõtlesin, minu peas hakkasid seosed tekkima. Leidsin põhjenduse, miks asjad läksid nii, nagu nad läksid (ja seejuures täiesti valutult). Ja läks aeg veidi edasi ja sain teada, et on ka teisi, kes täpselt samamoodi asjadele vaatavad, oskavad õigeid ja väga õigeid küsimusi esitada. Jah, eks see ole selle asja sisu, suurem ja sügavam, kuigi jah, see teadmine ei muuda mitte midagi protsessi kui seesuguse osas. Ja kui asjalood käivadki ainult selle kohaselt, kas kuulud kildkonda või mitte? Ja kui kuulud, siis on kõik teed su ees valla? Mida peaksid tegema kõik ülejäänud inimesed, kes nendesse kitsastesse kildkondadesse ei kuulu? Kas neile ei anta isegi võimalust? Ja kui vandenõuteoreetikud räägivad veel mõnest suuremast ja mõjuvõimsamast kildkonnast, siis on kihte niipalju, et huvitav oleks teada saada, kuidas nad omavahel sassi ei lähe? Aga võib-olla on ühed lihtsalt teiste alamhulgad - kui juba väiksemasse kildkonda kuulud, kas siis oled automaatselt osa ka suuremast? Eks ma saan aru, et minu suurim viga on see, et ma olen kõik oma sellelaadsed võimalused käest lasknud. Aga, ei saa öelda, et ma ennast selle võrra kuidagi kehvemini tunneks, lihtsalt, hämmastav on mõnikord vaadata ja mõista, kuidas mõni otsus võib mõjutada tervet tulevikku. Ja eks mul tuleb silme ette see stseen minu elust, kus ei minu ega kellegi teise kildkonnavälise inimesega asju ei arutatud lihtsalt sel põhjusel, et me kildkonnast väljaspool olime. Kildkondlased oli arvestatavad partnerid, kõik väljaspool asetsejad aga mitte. Kummaline tundus see asi mulle toona ja kummaline tundub mulle see olukord isegi praegu, täiesti emotsioonivabalt tagantjärele vaadatuna.