reede, 5. märts 2010

Saata SMSi

Saadan SMSi taadile ja papsil annan käe... (Eddi Leet, Paraad)

Leian oma peas selle rea keerlemas. Aga plaati (Pärnu Poisid, "Kitselugu") ma oma plaadiriiulist ei leidnud, muidu oleks saanud pikema tsitaadi esitada. Plaat on rändama läinud, lahkelt olen ma seda kellelegi jaganud. Nüüd ma saan aru küll, mis ma seda plaati viimasel ajal kuulanud pole - mul pole teda lihtsalt olemas olnud.

Kirjutada tahtsin aga hoopis muust. Sellest, milline võib olla tunne ja emotsioon ühe lihtsa lause - saada mulle SMS - taga. Selles lühikeses lauses oli kõike (või lugesin mina sealt vahelt kõike välja). Seal oli igatsust ja kurbust, et ise ei saa kohal olla. Seal oli soojust ja hoolivust, et mingu teil see asi siis hästi. Seal oli hellust ja õrnust, et ootan teadet just Sinult ja tahan teada, kuidas see asi siis välja kukkus. Seal oli rõõmu ja ulakust, et küll on see asi ikka vahva olnud ja naerda oleme ju ka saanud. Seal oli rahulolu, et hoolimine on mõlemapoolne.

Kommentaare ei ole: