Oli laupäevane päev, kui „Balletiõhtu“ kestel leidsin, et sooviksin kuulama minna klassikalise muusika kontserti. Kätte jõudis teisipäev ja juba sai mu soov teoks – Vello Jürna sünniaastapäevale pühendatud ooperigalast õnnestus mul juhuse tahtel osa saada.
Kuigi ma polnud valmis selliseks hüppeks klassikalisse muusikasse, leidsin ennast gaala lõpuks lummatuna ja pisaraid valamas. Lihtsalt hämmastav on, mida suudab inimhääl teises inimeses esile kutsuda. Ja seda üllatavam oli tulemus, et mõnede palade puhul mitte ühestki sõnast aru ei õnnestunud saada ja kuna minu ooperiteemaline haridus on ka päris puudulik, siis ei olnud ma kursis sellegagi, mis on ühe või teise ooperi teemaks.
Kuigi ooperistaare oli laval küllaga, oli siiski teistest värvikamaid tähti ja neid tahaks siinkohal kohe erilise soojuse ära mainida. Kõige enam kiskusid kaasa Margarita Voites ja Oleg Orlovs – mõlema esitused olid sellised, et võis ennast ümbritsevast täiesti välja lülitada ning nautida kõige puhtamal kujul muusikalist maagiat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar