Kuhugi kuuluda

Viimasel ajal on elu pakkunud mulle võimalust mõista ja aru saada, et inimese üks olulisemaid vajadusi on kuhugi kuuluda, olla osa millestki. Väga on vedanud neil inimestel, kellel on sisemine veendumus, et nad kindlasti kuhugi kuuluvad. Aga kui see vajadus siis rahuldamata on, on inimene päris katki. Kõige huvitavam on, et see vajadus ei sõltu vanusest – selle vajaduse rahuldamise puudujäägid annavad tunda igas vanuses inimeste puhul. Aga mida siis peale hakata? Kuidas siis olukorda lahendada? Asi on väga lihtne ja hakkab meist endist – neil hetkedel, kui oleme oma armsate ja kallite inimestega koos, anda neile kinnitust selle kohta, et nad kuuluvad meie juurde, et meie juures on neil alati hea olla.