kolmapäev, 30. detsember 2009

Oh seda õhkamist

Nüüd on siis see staadium käes. Täiesti kontrollimatu õhkamise staadium. Jah, kontrolli olukorra üle ei ole. Kuidas on võimalik, et armumine käib raksti läbi ja kui ta veel mingi väikse kõksu saab, siis kihutab täie hooga edasi. Enam ei küsita, kas oled valmis või kas üldse tahad. Oled armumise sees ja täiesti abitult. Mitte midagi pole teha ka, sest see soe tunne sügaval sisemuses toimetab omaette.

Ja siis imestad muidugi, millised mõtted peavad olema Su pähe mahtunud, kui nüüd mahuvad sinna peamiselt ühesuunalised ja -teemalised mõtted, mis otse loomulikult on seotud ühe konkreetse inimesega.

Ei-ei, ärge arvake, et ma kuidagi kannataks selle all. Pigem on see selline mõnus süte peal olemine - kuidagi ei saa rahu ja hing kogu aeg kiheleb. Heaks muudab asja see, et tunnen, et elan.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

:D
elagu elu, mis põletab rinda... elagu elu, mis põleb rinnas...
... ikkagi inimene...
...ja naine.

v.

J ütles ...

:D Suur tänu kaasa elamast!