Kuna mul on Linkedin'is konto, siis tulevad mulle ka selle kontoga seotud teavitused. Aga kuna aktiivselt külastan seda vaid vahel harva, siis võib juhtuda selline lugu, nagu minuga juhtus mingi aeg tagasi (see tuli mulle praegu meelde, kui üks järjekordne paljulubav automaatkiri minu postkasti jõudis).
Lugu ise algab siis sellest, et ma polnud juba tükk aega oma kontot külastanud ja siis logisin millegipärast kontole sisse ja avastasin, et mulle on tükk aega tagasi kirjutanud üks rahvusvahelise ettevõtte esindaja, soovides minuga ühendust saada.
Panin siis ettevõtte nime otsingusse sisse ja sain teada, et tegemist on ettevõttega, mis pakub tõlketeenuseid mitmel pool, muuhulgas ka Eestis. Ja kuna mul on profiilis kirjas ka see, et tegelen tõlkimisega, siis kirjutasingi neile. Vabandades hilinenud vastuse pärast, loomulikult, lisades juurde selgituse, miks selline asi juhtus.
Aga tuli välja, et sellest pole suurt midagi, sest peagi saabus vastus, et tõlkijaid on neile ikka vaja ja et täitku ma nende kodulehel ära ankeet (mugav variant, mida ikka kasutatakse inimeste andmete kogumiseks, on neid ankeete täidetud juba üksjagu). Kuna mul olid sellel hetkel ka suhteliselt vaiksed ajad, siis mõtlesin, et olgu siis pealegi, täidan ankeedi ära, eks siis paistab, mis sellest kõigest edasi saab.
Küsiti seal ankeedis siis ühte ja teist ja lisaks kõigele muule ka seda, millist tasu ma oma töö eest ootan. Ei võtnud ma ette midagi ulmelist, vaid need summad, mis mul praegugi tõlketööd tasudeks on ja panin need siis ankeeti kenasti kirja.
Ja kui ma siis jäin ootama, et keegi minuga uuesti ühendust võtaks, siis nüüd tagantjärele tarkusena saan aru, et olin üks suur naiivitar. Peamiseks põhjuseks, miks siiani vaikus valitseb, arvan olevat selle, et need soovitud rahanumbrid olid liiga suured. Aga, miks ma peaks tegema asju odavamalt, kui mulle ollakse valmis rohkem maksma?
Selline kogemus siis LinkedIn'iga, aga eks ma saan aru, et igal pool ikka otsitakse odavat tööjõudu, aga, kui tahad saad kvaliteetsemat tegijat, siis tulebki rohkem maksta (ja-jah, tean-tean, mingites asjades pean ennast ikka üsna heaks ja tundub, nagu uhkustaksin, aga nagu ma ükskord selle kohta ütlesin - see on lihtsalt tõestamist leidnud fakt, nõnda sellelgi teemal)!
Siia juurde tuleb mulle meelde üks humoorikas seik hiljutisest Rahvusooperi külastusest, kus tiitrite hulgas oli sõna gay, kui oleks pidanud olema sõna guy - seda nii kontekstist kui ka esitaja suust kuulduna. Seda ma isegi ei oska kirjutada, kuidas sõna psychologically kirjutatud oli, sest seal oli midagi väga paigast ära ja lisaks kõigele oli sõna lõpuotsas suisa üks k-täht sees. Kummaline oli minu jaoks see, et kogu see tekst peaks ju olema inglise keeles kättesaadav, sest tegu oli "West Side Story" ingliskeelse etendusega, kustkohast sellised vead siis sisse tulevad (praegu vaatan, et isegi lihtne internetiotsing ei anna mingit k-tähega ja vigast varianti sellele sõnale - ja eks sellel ajal, kui see tükk loodud on, olid ajad ka teised, oli aega süveneda ja asjadega tegeleda). Juhtub ka parimates peredes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar