Mul on ikka ja alati hea meel, kui mu sõpradel hästi läheb. Viimasel ajal on kõigil aga nii hästi minema hakanud, et see hästi minema tähendab seda, et asjatoimetused võtavad sõpradel kõik aja ära ja selle tulemus on see, et nendega kokkusaamise võimalused on aina väiksemad.
Ja just nüüd, kui taaskord üks kokkusaamise võimalus ühe sõbraga luhtus, tõdesin ma, et võib-olla tuleb see kokku saamise ja koos olemise aeg kunagi järgmises elus. Sest minu soov ja vajadus oma sõprade järele ületab mõnel hetkel, vähemalt mulle endale tundub, mõistlikkuse piirid, sest kuigi on mitmeid alternatiive, mida välja pakun, ei tundu ükski sobivat ja lõpuks tekibki selline tunne, et võimalus ühiseks ajaks lükkub nii kaugele edasi, et sellest võibki saada järgmine elu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar