Käisin ükspäev kinos, vaatamas Quentin Tarantino filmi "Ükskord Hollywoodis". Ja see film tekitas minus mitmeid mõtteid.
Esmalt muidugi ehmatasin ära sellest, et filmi pikkus küündis kolme tunni alla. Aga eks ole Tarantino ju teinud suisa kaheosalisi filmegi ja eks ma olen ju pikki filme ennegi vaadanud - kõige pikem filmiseanss on seotud mul ju ikkagi Lars von Trieri ja tema "Riigiga", aga see jääb juba kaugete aastate taha -, niiet polnud see mingi uudis, et üks film võib nõnda kaua kesta. Aga, otsustatud ju sai filmi kaema minna, nõnda siis olingi selle asjaoluga arvestanud.
Ja istusin mina siis kinosaalis ja vaatasin seda filmi ja igav oli. Eks mul on Tarantinoga nii- ja naasuguseid emotsioone-kogemusi ja tema suur hulk vahepealseid filme on mul ju ka nägemata jäänud. Aga, kuidagi eeldasin, et põnev saab see kõik olema. Praegu mõtlen, et asi tundub olevat selles, et ma võib-olla ei osanud tabada selle filmi sügavamat sisu (kui seesugune olemas oli). Viimane Tarantino film, mida enne seda vaatamas olin käinud, oli "Vabastatud Django" ja see film imponeeris mulle küll. Aga selle kõnealuse filmi puhul tundus asi ühe lõputu jändamisena ja selles valguses jäi mulle küll mulje, et seda lugu oleks saanud oluliselt intensiivsemaks teha, oluliselt kaasahaaravamaks muuta ja ajaliselt ka oluliselt lühemaks muuta.
Ja lõpuks siis mõtlesin ikka ka selle peale, et tegelikult on asi selles, et usaldan tegijat, et kui konkreetne tegija juba teeb, siis on tal ka midagi öelda, et selle taga on kvaliteet ja sisu. Aga sel korral oli see "ütlemine" küll väga väeti. Eks ta oli nii "Pulp Fiction'i" kui ka "Lock, Stock and Two Smoking Barrels'i" hale vari. Idee oli analoogne, aga mis kokku sai, jäi väga nõrgaks.
Saalis istudes tuli mulle pähe samasugune mõte, nagu kunagi aastaid tagasi, taaskord tegijaid usaldades, sattusin vaatama filmi "Umbkotid". Tookordne filmivaatamine sisaldas suurt küsimust teemal, et mille jaoks selline film tehtud ja kas tõesti keegi peab seda sügavaks väärtuseks (olgu-olgu, tegu on komöödiafilmiga ja sisu otsimine vast polegi selle puhul kõige olulisem, aga kvaliteeti eeldaks ju siiski?). Jah, eks ma saan aru, et minu huumorimeel on teistsugune ja asi võis olla ka selles, et mind see film pigem ärritas ja tüütas.
Niiet, kokkuvõtteks peab ikka alati kaaluma, kas tegijat usaldada või mitte ja selle kõneks oleva linateose valguses soovitan mina küll pigem minna Nóllywoodi, sealne meelelahutus on oluliselt huvitavam ja sisukam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar