Kevadel, kui ma pärast üht järjekordset päikeseloojanguretke pilte fotokaamerast arvutisse tõmbasin, sai minu mõõt täis, lõplikult. Loomulikult sellest, mismoodi minu olemasolev fotode töötlemise tarkvara neid pilte siis ümber pööras, sel hetkel, kui need arvutisse tõmmatud said. Kõigist kirgastest ja eredatest värvidest said plassid, ägedatest päikeseloojanguhetkedest ei jäänud suurt midagi järele.
Eks esimene reaktsioon oli ikka see, et peaks ju kuidagi saama niimoodi, et see tarkvara neid asju ei teeks. Aga uurisin interneidise läbi ja sain peagi teada, et polegi võimalik. Alternatiiv oleks olnud jpg-formaadis pildistamine ja selle peale ei taha ma oma praeguste pilditegemise vahendite juures isegi mitte mõelda (samamoodi, nagu ma ei saa rahulduda mobiiltelefoniga pildi tegemisega või siis sellega, et valimatult kõik on tehtud klõpsud ilma mingi eelneva töötlemiseta kellegi ette laotaksin).
Ja eks siis tuligi hakata vaatama, mida ja kuidas edasi. Sai ühte ja teist artiklit loetud, ühte ja teist asja proovitud ja jõudsingi välja selleni, et võtsin endale Capture One'i nimelise tarkvara prooviversiooni. Ja kui olen temaga veidi toimetanud ja mõned nipid ja nõksud ka selgeks õppinud, siis leidsin peagi, et see on asi, millesse ma tõesti olengi valmis investeerima.
Eks mul kevadel vist ikka üks täiesti hull periood oli, sest väljaminekuid oli nii- ja naasuguseid ja ühel hetkel juba tundus, et kas ma need kõik ikka välja ka vean. Aga, väikese arvutamise järel otsustasin eluaegse litsentsi kasuks. Et kui on olemas, siis on olemas, sest ometi tahan ma teda ju kasutada pikemalt kui vaid aasta. Ja kuidagi kiiresti ja lihtsasti tuli tema kasutamine mulle kätte - olen siin ju nõnda mitut erinevat programmi juba kasutama õppinud, et võiks sellel teemal kohe eraldi kokkuvõtte vist kirjutada ja ühe järjekordse endale selgeks tegemine tundus olevat ületamatult raske.
Aga, põhjus, miks sellest kõigest kirjutan, on selles, et nüüd, kui oma Fääridel tehtud pilte (üle 600 erineva kaadri, millest alles jäi kusagil 400 ringis) töötlesin, siis nautisin seda tegevust päris korralikult, sest tulemused olid kiired tulema ja ei pidanudki eriti pikalt ja eriti palju vaeva nägema. Eks seda kõike osaliselt ka tänu sellele, et poole aasta jagu on mul nüüd kasutamiskogemust ka ja need asjad, mida ise oluliseks pean, saan suhteliselt kiiresti paika. Aga, igal juhul oli hea nautida seda, kui on kasutada "see õige vahend" (tean-tean, see Fääride reis oli selles mõttes justkui täiuslik kombinatsioon (vähemalt minu enda jaoks): imelised vaated-kogemused, vajalik pilditegemise varustus nende hetkede jäädvustamiseks ja ka täiuslik vahend nende ülesvõtete hilisemaks töötlemiseks). Ja omamoodi loomingulisust andis ta mulle nende piltide töötlemiselgi juurde, nt avardasin oma ampluaad must-valge suunas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar