Seda lugu olen ma ikka rääkinud, et üksaeg puutusin väga palju kokku inimestega, kelle keel sisaldab poolenisti ingliskeelseid väljendeid. Seda, et tänapäeva lapsed räägivad suuresti inglise keeles, saan ikka ja aina kogeda - eilnegi õhtu pakkus selles osas taaskord täiendust (ja kui ma piisavalt kiiresti ei taibanud, mida mõeldakse sõna "toksik" kasutades, siis vestluspartnerist teismeline ikka korralikult pead).
Aga, teema tuli uuesti üles tänase hommikuga, kui lugesin ajalehest eestikeelse artikli pealkirja, mis sisaldas sõna power. Ja selle peale tuligi mulle meelde, et ma olen ju kuulnud küll seda, et inimesed räägivad, et neil on pauer ja et fiiling on õige. Kuid, lugedes seda pealkirja, hakkasin mina mõtlema sootuks muule - tegelikult näitab ju see, et on vaja inglise keel mängu tuua, seda, et eestikeelne sõnavara on piiratud, et ei osata oma emakeeles leida seda õiget sõna.
Ja kui ma hakkasin mõtlema, mis sõna mina kasutanud oleks, siis tuli mulle ette üks ilus eestikeelne sõna "vägi". See on just selline sõna, mida on hea kasutada, selle sõna kõige väekamas tähenduses.
Kuid, kurb on mõista, et inglise keel meie ellu ennast nii sisse söönud on. Ja eks peagi algab taaskord see aeg, kui minulgi, mu muude tegevuste kõrval, hakkab suhteliselt automaatselt toimima süsteem, kus pakun lastele ingliskeelsete sõnade juurde eestikeelseid vasteid ja meenutades, milleni see eelmisel kevadel viis, teen seda heal meelel - ühel hetkel hakkasid lapsed ise oma automaatsetele ingliskeelsetele sõnadele eestikeelseid vasteid pakkuma. Ja just sedasi mulle meeldib - osatakse ja saadakse küll, kui soovi ja tahet on, tuleb vaid eeskuju näidata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar