Kui ma pühapäeval leidsin mind juba pikalt vaevanud küsimusele viimaks vastuse, siis poleks ma osanud arvata, et kolmapäeva õhtuks on ideed juba üsna kaugele liikunud ja reaalsed sammud ühe mõtte tõelisuseks saamise poole astutud. Arvestades sellist asjade liikumise kiirust olid kõik osapooled ikka väga operatiivsed. Oli meeleheite hetki, oli joovastust, oli peaaegu käega löömistki, aga kui ikka jagub usku, et kõik võib õnnestuda, siis kõik õnnestubki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar