Oleks ise pidanud...

Vaadates, mis sellest presidendivalimisest nüüd sai, tundub ikkagi vist sedasi, et ma ise oleks ikka pidanud kandideerima. Mitte, et ma arvaks, et mul oleks võimalusi olnud, mitte, et ma arvaks, et ma oleks sellel ametikohal kuidagi eriti hea tegija, aga lihtsalt, kui mul kunagi aastaid tagasi oli juba seesugune mõte ja nüüd on selleks kõik võimalused olemas, siis miks mitte? Ja praeguste sündmuste valguses just võib-olla oleks parim variant olnud - täiesti tundmatu tegelane. Sellised on minu mõtted selle teema juures. Ja eks ole minulgi maailmaasjadest ju oma ettekujutused ja arusaamad ja taipamine ja arusaamine ka riigi toimimisest. Sellest ma muidugi ei lase ennast üldse häirida, et tegelikult võiks Eestis presidendi ametikoht üldse olemata olla, vähemalt sellisel kujul, nagu ta praegu on. Ja loomulikult ka mitte sellest, et siis oleksin kaotanud oma niiväga armastatud anonüümse elu. Ega ka sellest, et ilus olemine, mis Eesti presidendi põhiroll tundub olevat, ei tule mul sugugi hästi välja ega pole minu tugevaim külg - aga võib-olla just olekski see olnud hea võimalus tegeleda enese arendamisega ka sellel teemal? Huumorit kui palju, ka sellises, suuresti katastroofiliseks kujunevas, tsirkuses.