Mõtlesin pikalt, kas ikka peaks minema. Mõtlesin ja otsustasin, et vaatan järele, mis toimub. Nüüd olen rahul. Kõik oli vaatamist ja kaasalöömist väärt. Ja milliste haruldustega välja tuldi. Kaks pöialt püsti ja lausutud sõnad: "Väga viis!"
Ja kõik läks lõpuks paika - ei olnud vaja trügida, kõik tuli omal ajal ja omas kohas. Elu tegi oma korrektiivid ja nii leidsingi ennast selle keskel, mida teadlikult vältinud olin ja mille jaoks distantsi olin jätnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar