Nii see lühike külastus Genfi siis seekord kulges - üheksa päeva kadus kui nõiaväel minevikku. Olen siiralt rõõmus selle üle, et mul kott ära varastati, sest niimoodi õppisin oma lemmiklinna veelgi paremini tundma.
Samuti avastasin, et turisti jaoks on selles linna kõik tehtud - alates sellest, et öömajast antakse kaasa ühistranspordi sõidukaart ja lõpetades sellega, et pannakse ühte raamatusse kirja kõik huvitavad kohad (mul jäid veel mõned üksikud käimata, kuid alati saab ju tagasi minna). Lisaks veel see, et enamik muuseume on tasuta - st igaüks võib sisse jalutada ja näitusekollektsioonidega tutvuda.
Siinjuures tuleb mulle meelde üks asi, mida erinevate muuseumite külastamise käigus tähele panin - Genf on saanud väga palju annetusi igasugustesse kollektsioonidesse ja need on alati tehtud tänuga selle eest, mida on Genf ühele või teisele inimesele pakkunud (siia kuulub juba eelpool mainitud Shinagawa kell, lisaks ka nt rododendronipõõsad Eaux-Vives'i pargis, mis on kingitud hollandaste poolt tänuks humanitaarabi eest). Sellisest vastastikkusest andmisest õhkub sügavat sõprust ja lugupidamist. Mind ennastki tabas mõte, kui mul kunagi võiks tekkida mõni selline asi, mis võiks nendesse kollektsioonidesse kuuluda, siis Genfile seda andma oleksin kohe valmis.
Ja Genfis saab palju jala käia, sest vahemaad on väikesed - siin näiteks on plaan, mis annab ülevaate, kui kiiresti on võimalik jala liikuda Genfi erinevate kohtade vahel. Nädal aega värskes õhus mööda saata mõjus igal juhul värskendavalt ja õnneks oli ka ilm enamikel päevadel väga hea.
Tegin igal päeval mingeid pilte ka, need leiab tavalisest kohast - teadmiseks vaid niipalju, et tekst ja pildid on ühe päeva võrra nihkes - st 1. päeva pildid vastavad 2. päeva jutule.
Ning viimaks, tean, et Genfist mul isu täis ei saanud ja ma arvan, et selle Genfi-vajaduse sõnastas väga hästi üks mu uus tuttav, kes on kolm aastat Genfis elanud ja töötanud - it's the smell of water in the air!
À bientôt, Genève!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar