Vaatasin kõrvalt, kuidas teine inimene toimetas ja korraga tabasin ennast mõttelt, et mina küll endale sellist asja lubada ei saa. Kuigi ma tean viisakusest ja etiketist väga vähe, arvan ma siiski päris kindlasti teadvat elementaarseid reegleid. Näiteks selliseid:
1. kui midagi maha pillan, siis korjan selle ka ülesse, mitte ei löö jalaga kuhugi laua alla;
2. kui mõni joogipudel on juba avatud, siis ainuüksi sellepärast, et mulle mõni teine jook maitseb, ei hakka ma seda teist jooki lahti korkima.
Selliste reeglite juurde tulebki nüüd see peamine küsimus - miks ma neid asju siis endale lubada ei saa. Võti muidugi on selles, et ma ise olen see keelaja ja käskija. Aga mõned asjad ikka võiksid olla ja jääda, aga milleni see siis lõpuks viib? Eks ikka selleni, et olen küll olnud korralik ja ontlik, kuid siiski pole talitanud oma soovide kohaselt. Mis aga toimuks siis, kui ma ühel hetkel lubaks endale neid asju, mida ma endale lubada ei saa? Huvitav, väga huvitav!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar