Ikka juhtub niimoodi, et sõnades lähevad silbid segamini ja ühe sellise segimineku tulemusena leiutasin ühe uues sõna: kirgliiklustee. Tee, kus kirge on palju, sest enamasti tegelevad seal inimesega sellega, mis neis kire süütab. Ja-jah, otse loomulikult pole see koht, kus oma peamisi kirgi välja elada, aga mingi osa jaoks täiesti sobiv.
Ma isegi ei taha praegu mõelda selle peale, millises suunas minu mõtted teele läksid. Mõtted siis sellel teemal, milline peaks välja nägema spetsiaalselt kavandatud ja kujundatud kirgliiklustee või kirglikkustee?
Ja siis veel see suurepärane järgmise aasta sünnipäevaplaan. Vaat see juba oleks midagi, kui see teoks saaks. Oh, ma tunnen nii rikkumata inimesi, aga ehk ongi viimane aeg rikutuks saada?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar