Enesekehtestamine

Kui ma oma tavapärases tagasihoidlikkuses oleksin peaaegu ilma jäänud sellest, mis oli mulle ette nähtud, leidsin ennast mõtisklemas enesekehtsestamise teemal. Peamiselt tiirlesid mu mõtted selle ümber, et kuidas oleksin pidanud käituma. Mul oli eeskuju käepärast võtta - inimene mu kõrval nõudis seda, mis oli talle määratud. Täiesti lihtne ja loomulik käitumine. Jah, nõnda võib see tunduda. Aga pole seda sugugi. Kui minu arusaamised ja elupõhimõtted on teistsugused, siis pole imestada, kui oma liigse viisakusega viimaks kõigest ilma jään, mida muidu saada võiksin. Enesekehtestamisega on mul asi ikka väga kehvasti - nõnda leian ikka ja jälle inimesi, kes minust kui õhust läbi ja mööda astuvad. Ja ma lasen neil seda teha, võtmata midagi ette. Samas tean, et aeg-ajalt saab minugi mõõt täis ja siis võib mu suust suurt sarkasmi välja lennata.