"Poolt ja poole" ülestähenduse kommentaarid viisid mu mõtted hoopis põnevatele radadele. Teemaks siis sport ja väikesed nüansid selle juures.
Kui oled võistlussportlane, siis püüad ära kasutada iga võimalikku eelist, mis Sul võitmiseks vähegi olla võiks. Nõnda on reketimängudes väga oluline, kes servimist alustab. Ei, see on valesti sõnastatud - tegelikult polegi see alustamise asi teab kui oluline, sest pigem on oluline, kes servimise lõpetab - ehk siis on hea, kui Sa saad oma heale servile loota otsustava seti otsustavatel punktidel (seda siis neil aladel, kus servimine käib vaheldumisi). Aga kuna servimise alustajast sõltub see, kes tasavägise mängu lõpus servib, siis on määravaks servimise alustaja.
Sama oluline on ka tegelikult poole valik - otsustavatel punktidel on parem olla parema poole peal - nt sellel poolel, kus päike paistab selja tagant, selle asemel, et otse silma jms.
Samas saab nii servimise kui ka poolevaliku juures kasutada ju ka teistsugust loogikat - sõltumata servimise järjekorrast ja poolest pead olema valmis iga punkti eest võitlema ja keskenduma mängule.
Selline on siis võistlussportlase (või pigem võitu ihaldava sportlase) elu. Aga kui enam pole võit tähtis, vaid on oluline hoopis see, et saaksid emotsiooni spordi tegemisest, õnnestumisest, eneseületamisest, siis pole oluline ei servijärjekord ega ka pool. Ja sellest vaatevinklist tundub selline soodsamate tingimuste otsimine naljakas ja juuksekarva lõhkiajamisena. Kuid kui olulised on need pisiasjad olnud mingil ajahetkel, kui palju on nad määranud mingi mängu saatust, kui palju on neisse usutud - lihtsalt hämmastav!
Põnev on see elu, mis pakub võimalusi näha asju nii ühe kui ka teise külje alt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar