teisipäev, 1. juuli 2008

Nii õrnad on...

... mu kõrvad - ei taha kuidagi painduda kuulama neid sõnu, mida muusika saatel õhk minuni kannab. Piirduks siis asi vaid nende sõnade ja kõrvadega. Ka mu silmad, nii õrnad, said kahjustatud, kui juhtusin nägema seda, kuidas mõned kuulajatest olid otsustanud hakata teoks tegema laulu seest kuuldut. Seda siis avalikult, kõigi silme all. Aga hommik oli juba õhtust saamas ja ju nad siis lootsid, et kõigi tähelepanu on mujal - nad ei arvanud, et lisaks minu silmapaarile oli veel vähemalt kuus silmapaari nägemas seda, millega on otsustatud tegelema hakata.
/VLÜ 1VVP, 23.06.2008/

Kommentaare ei ole: