Kui Jazzkaare kevadkontsertide kava lugesin ja avastasin, et Quadro Nuevo taas Tallinnasse tuleb, siis seadsin sammud kohe pileteid rõõmustama, et saaks nende kontserdist osa saada. See kõik oli juba väga ammu (julgen arvata, et veebruaris) ja tundus, et aeg, millal neid vahvaid selle jälle laval näen, ei jõuagi kätte.
Aga aeg kulges kiiresti ja ootamatult jõudiski kätte mai keskpaik. Kuigi eelmisest kontserdist olid mul vaid hägusad muusikalised mälestused, oli sellelt saadud emotsioon nii hea, et tundsin kohe tuju tõusmas, kui teadsin, et peagi saab jälle mõnusat muusikat ja sekka lahedat huumorit nautida.
Nii see lugu läkski - tulid moosekandid lavale ja hakkasid aga kontserdiga pihta. Kuna seekordne kontsert polnud seotud ühegi teemaga, siis pakuti mõnusaid meloodiaid igast kandist. Ka uuemat omaloomingut, mis kerge araabia hõnguga oli - ehk kui tsiteerida ühte kuulajat: "Kus see madu on?" - täiesti instinktiivne reaktsioon kõlanud helidele, mille peale enamuse arvates peaks kuskilt savinõu põhjast üks madu ennast püsti ajama hakkama.
Avastasin, et mulle meeldib Quadro Nuevo selge rütmiskeem. Kui vahel on nii, et jazz kipub olema laialivalguv ja hoomamatu, siis nende puhul on igal lool väga selged rütmilised piirid ja vahepeal toimus selline sidumine, et leidsin ennast toolil istudes tantsimas. Enda jaoks üllatuseks avastasin, miks selles koosseisus pole trummarit - pole vaja, sest ka kõiki teisi pille on võimalik kasutada löökriistadena ja rütmi loomisega saavad hakkama kõik ansambli liikmed.
Lisaks veel see suurepärane tehniline tase, millega lood esitati - kiireimate lugude korral jäi üle ainult imestada, kuidas justkui juhuslikult pillikeeltele/klahvidele sattunud sõrmed võivad harmoonia luua.
Aga mõnusaimad olid lood, mille ajal sai ennast välja lülitada - seepärast oleks pea kaks korda kontserdi ajal magama jäänud - muusika sumedus ja sujuv kulgemine mõjus unemaale viivalt. Ilusa punkti kogu kontserdile pani akustiliselt esitatud "Firenze unistus" - soe, hubane, paitav.
Vaatasin just praegu eelmist sissekannet - tundub, et kontsertide lõpetamine on sellel seltskonnal hästi käes - ikka tehakse selline lõpp, et publik ka järgmisel korral kindlasti kontserdile tulla tahaks. Jään minagi lootma, et ka tulevikus leiab see koosseis aega Tallinnast või vähemalt Eestist läbi astuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar