Aeg on meeletu kiirusega lennanud. Näen, et olen seni viimase sissekande siia teinud kaks ja pool kuud tagasi. Ja kuna minu kevad algab enne jõulu juba (parafraseerides Marie Under'it), siis ma tõesti loen päevi ja nädalaid selle ajani, mil jõulud taas käes on. Ehk siis, kevad algab enne jõulu juba, vähemalt see ootus ja soov.
Kuigi, eelnev pole päris korrektne, pigem ikka ootan talvist pööripäeva, seda hetke, mil pimeduseaeg on möödas ja on taaskord suund valguse ja soojuse poole. Ja eks see kevade algus jõulueelsel ajal on seotud ühe Fred Jüssilt "näpatud" mõttega (või pigem mõttega, mida ma iseendaski olen tajunud olevat): oleks seda õnne, et veel üht kevadet näha!
Ja kui siiani on olnud minulgi sel sügisel kiire-kiire-kiire, siis viimastel päevadel on elutempo veidi tagasi tõmbunud. Nõnda on siis olnud rohkem aega mõelda, tegeleda "teiste asjadega". Sellele mõeldes tuleb mulle meelde paari päeva tagune telefonikõne. Küsiti mu käest: "Mis teed?" Ma siis vastasin, et raamatut loen. Ja küsija oli selle peale imestunud: "Tööd Sul siis teha polegi?" Tõesti juhtus olema selline vaiksem hommikupoolik ja teised toimetused polnud veel ka peale tulnud.
Eks see kiire-kiire-kiire on aidanud ajal kiiresti mööduda, suuresti märkamata seda, mis ümberringi toimub. Kuigi, eks ikka on tulnud ennast utsitada, et ei unustaks ennast konutama, et ikka värskesse õhku saaks, et ikka käiksin looduses ringi, et ikka õnnestuks imesid endasse ahmida. Ja on olnud palju häid ja ehedaid elamusi ja kogemusi, rõõmu ja avastamist, heldet sügise kogemise tunnet.
Ja kuigi sügis on sel aastal iseäranis pikk ja põhjalik, on siis nüüdseks olemas ka talvemuinasjutulised kogemused - eilne hommik oli sellel teemal kohe iseäranis rikkalik. Silmailu paremal ja vasakul, ees ja taga. Rõõmu ja rahulolu sisendavad sellised vaated, iseäranis, kui päike ka kusagilt piilub, et neid veel iseäranis täiuslikuks muuta.
Aeg, milles elame, on kummaline. Seda on terve see sügis näidanud, selline tunne on kõikide asjade saatjaks olnud. Suurim tarkus on vist: "Tark ei torma!" Nii on mõnedki asjad, millest arvasin, et asja ei saa, teoks saanud, mõned asjad, mis on jäänud ootelehele, on nüüdseks siis tühistatud saanud. Eks elu näitab, kuidas ja kuhu edasi.
Mõni asi on kihvatama pannud, mõni asi on vägagi häirinud, aga kuna pole olnud aega neid asju üles tähendada, siis on need tunded tulnud ja läinud, kaduvikku kandunud. Ja mõtlemisainet on olnud üksjagu, nii päevateemade üle kui ka üldfilosoofiliste asjade peale.
Suures plaanis on aga asjad lihtsad - hoia meel rõõmus, söö korralikult, puhka ja maga (praegu meenus, et vähemalt kolmel ööl sel sügisel ma olin väga rõõmus selle üle, et ma otsustanud mittemagamise kasuks) hästi ning kõik ongi kaunis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar