Olen ikka imestanud selle üle, kui olen lugenud, justkui oleksid eesti naised väga pirtsakad ja valivad, et neile justkui eesti mehed ei sobiks. Ise mõelda, et mina küll selline ei ole. Ja nüüd, olles veel edasi toimetanud ühes tutvumisportaalis, olen jõudnud sellisesse seisu, et saan aru, et minagi olen see pirtsutav ja valiv tegelane.
Kogemus ise on olnud üsna üllatav, mille jooksul olen püüdnud oma meeled avatud hoida ja anda kõigile võimalusi. Et vaatame ja uurime ja proovime, mis sellest kõigest saab. Ja kui esialgu mingi asi ei klapi, siis ikka andnud uue võimaluse, lootuses, et tegu võiks olla mingi esialgse krambiga, liikunud edasi lootuses, et suured rikkused ehk avanevad.
Aga, mida rohkem suhtlen, seda rohkem saan aru, kuivõrd palju ma eksin. Ja kuigi võiks arvata, et inimene võib endast anonüümses keskkonnas teab mis hea mulje jätta, siis tegelikult pole see asi sugugi niimoodi. Üsna kiiresti selgub see, missuguse inimesega tegemist on ja olen aru saanud, et ausus ja otsekohesus, mõistlikkus ja isegi loogika ei käi selle kõigega kokku. Samuti on meestel probleeme eneseväljendusoskusega - eks seda olen ennegi kogenud, et eesti mees ikka pigem räägib (kui räägib) kui kirjutab (mulle on ikka meeldinud mehed, kes ennast ka kirjalikult väljendada suudavad ja selles mõttes on mul ikka olnud õnne ka selliste meestega kokku puutuda ja olles aus, on ka praeguses tutvumisportaali kogemuses üks seesugune mees täiesti olemas olnud) -, aga kurb on tõdeda, et paari lauset kirja saada on ka keeruline.
Ja kuigi enamasti on sellise pirtsakuse ja valivuse kriitika teine pool see, et justkui poleks eesti naisel sisemist rikkust olemas, siis sellel teemal on mul pigem probleem vastupidine - sisemine rikkus on "liiga suur", seda nii arvukate oskuste-kogemuste kui ka üldiste isiksuseomaduste osas. Eks jah, olen siis see ennast täis eesti naine, kellest lugenud olen ja kelleks nüüd ennast tunnistama pean, kes küll on kogu elu vaadanud ainult eesti mehe poole, aga kuidagi ikka pole eesti mehega kokku kombineerunud...
Praegu mõtlesin, ühe lause peale, mille mulle üks noormees kunagi ütles: "Sa oled liiga normaalne!" Võib-olla selles ongi asi? Et ma olen liiga normaalne? Aga palun, universum, saada mulle siis üks normaalne eesti mees...
Sellised seisud siis asjadega praegusel hetkel, eks paistab, mis edasi juhtuma hakkab...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar