Üks humoorikas lugu WC-poti paigaldusest

Mõni päev on kohe selline, et asjad kipuvad katki minema. Nii oli lugu ka selle neljapäevaga, mil minu WC-pott otsustas, et tema nüüd enam ei jaksa, tema tahaks nüüd ära puhkama. Aga, kuna ma ise pole suurt tark midagi, siis võtsin veidi targema inimese kõrvale, kes ütles, et jah, tuleb välja vahetada, remondiks kuluks rohkem aega (ja arvatavasti ka raha). Eks õue minnes otsustas ka autohari oma töölepingu üles öelda, niiet tundus, et ongi sedalaadi päev.

Aga, tagasi SELLE LOO juurde. Said ikka olemasolevast WC-potist  ka mõned pildid tehtud ja needki ühes võetud. Ega siis midagi muud kui poodi ja uut valima. Kuigi üks ja teine pott tundus ahvatlev, sai ikka poe pealt teenindaja üles leitud ja talle pilte näidatud ja temaga konsulteeritud. Esimese väljavalitud poti kohta ei suutnud teenindaja kinnitust anda, et seesuguseid ka reaalselt olemas on - sõitis ikka korralikult riiulite vahel ringi ja laealusedki võeti läbi. Ja siis muidugi selgus, et teenindaja ei suuda tuvastada seda potti, millest peaks üks müügieksemplar ka kusagil olema. Ega siis midagi, tuli uus valik teha. Sellega oli aga juba lihtsam, sest seda oli piisavas koguses ja sealsamas kohe olemas ka. Tootekoodiga lipik anti selle peale mulle näppu.

Aga kuna oli soov saada täisteenust - ehk siis potti koos paigaldamisega ja transpordiga - suunati meid eraklienditeenindaja juurde. Klienditeenindajate lauad olid, aga keda polnud, olid klienditeenindajad. Umbes 20 minuti pärast jõudis üks kohale, aga kuna teda juba kliendid ootasid, siis tuli aega varuda. Läks veel oma kümmekond minutit ja jõudis kohale ka teine klienditeenindaja.

Ääremärkusena tuleks vist lisada, et see oli vist esimene märk, mis ütles, et kiiva kipub see asi kiskuma, kiiva. Aga, sel hetkel veel ei osanud märgata ja tähele panna.

Klienditeenindaja siis klõbistas klahve ja palus andmeid ja allkirja kliendiandmete lehele. Sellest, kuidas protsess välja näeb, ei rääkinud klienditeenindaja midagi. Hakkas siis paigaldajat otsima, aga inimene, kellele helistas, ei võtnud kõnet vastu ja siis, kuna aega oli juba üksjagu läinud, jäi kokkulepe, et paigaldaja helistab mulle. Ühtegi paberit mulle aga sellel hetkel ei antud.

Teise ääremärkusena tuleb lisada seda, et huvitav on see, et protsessist kui seesugusest ei rääkinud keegi midagi ja ka ühtegi paberit mulle kaasa ei antud.

Jäin mina siis kõnet ootama. Aga, mida ei tulnud, seda ei tulnud. Kui kõik eelnev toimus neljapäeval, siis andsin asjadele aega ja kuna minu olemasolev pott ilmselt tundis, mis seis on ja vaprat vastu pidas, siis läksin järgmisel teisipäeval uuesti poodi teatega, et keegi mulle helistanud pole ja et mis nüüd edasi siis saab.

Selle peale lasti mul ära tasuda paigalduseelse ülevaatuse arve ja leppisime paigaldamise päevaks kokku sama nädala reede.

Liikus siis aeg reede poole edasi, aga ikka valitses vaikus ja kui jõudis kätte reede, siis helistasin poodi (seekord oli mul vähemalt number, kuhu helistada, olemas) ja palusin uurida, et mis toimub. Kuna kõne võttis vastu teeninduskeskus, siis helistas klienditeenindaja mulle hiljem tagasi ja ütles, et ta vahetas paigaldaja ära.

Järgmine paigaldaja oli aga juba aktiivsem ja peagi helistati mulle ja leppisime kokku, et uuel teisipäeval tullakse ülevaatust tegema. Selles osas sujus kõik kenasti - käis paigaldaja ja töödejuhataja ja sai kokku lepitud paigaldamise päevaks sama nädala neljapäev.

Kolmapäeval helistas klienditeenindaja ja palus, et ma tuleksin poest läbi ja valiksin poti välja ja sõlmiksin lepingu. Mille peale sai klienditeenindajale öeldud, et võimalust poodi tulla mul pole ja ehk saaks asju digitaalallkirjaga ajada. Lisaks jäi lahtiseks pakutava teenuse hind, sest üks hinnakomponent oli liiga suur - vana poti utiliseerimine moodustas poole kogu teenuse hinnast!!! Selle peale korraldasin, et mul oleks keegi, kes vana poti utiliseerimiseks viib - inimene ja transport - ja klienditeenindajaga jäi see kokkulepe, et ta uurib digitaalallkirja andmise võimalust ja helistab tagasi.

Kolmapäeval püsis vaikus ja jõudis kätte neljapäeva hommik ja paigalduse aeg ja möödus sama kiiresti, kui oli tulnud. Siis sai töödejuhatajale helistatud ja küsitud, et mis toimub. Töödejuhataja ütles, et neil on tellimus ära tühistatud ja et mul pott valimata ja maksmata. Töödejuhataja sai mu ahastust kuulda ja muigas, et poel on jah info liikumisega veidi keeruline. Selle info peale sai siis helistatud klienditeenindajale, kes ütles, et kuna mul on pott valmimata ja leping allkirjastamata, siis tühistas ta paigalduse ära. Selle peale sai teenindajale öeldud, et pott oli ju valitud ja selle koodiga sai ju tema juurde kõigepealt tuldud. Klienditeenindaja ütles selle peale, et ilmselt on koristaja tema laua pealt vajalikud paberid ära koristanud ja temal seda koodi enam alles ei ole - miks seda kuhugi kirja ei olnud pandud, see jääb siiani arusaamatuks. Siis sai seda asja edasi-tagasi veeretatud ja lõpuks palusin, et ta saadaks mulle teenuse hinnapakkumise e-posti peale, et saaksin asja üle vaadata ja otsustada.

Selleks ajaks oli kulunud 2 nädalat üldist aega, 1,5 päeva konkreetselt paigalduse jaoks reserveeritud aega ja 2 korda juba poes käidud, lisaks sai raisatud ka kolme inimese aega ja ka ühe auto kasutamisvõimalus oli kooskõlastatud.

Kuna neljapäeval polnud selle asjaga rohkem aega tegeleda, sai oodatud teenuse hinnapakkumist ja reedet. Pakkumine jõudis kohale ja sellele sai otsa vaadata ja see oleks pidanud mu kätte, küll ilma hinnanumbriteta, jõudma juba esimesel päeval. Sai see siis üle vaadatud ja reede hommikul siis poodi mindud ja konkreetsed puudused välja toodud kogu selles klienditeeninduses. Ja nõudmised laua peale pandud - transport ja äraviimine teenuse hinnast maha ja WC-pott soodushinnaga. WC-poti soodushinnaga polnud probleemi - kui sobiv pott sai taaskord välja leitud ja selle koodiga teenindaja juurde liigutud, siis oluliselt keerulisem oli asi transpordiga - pandi mulle sama numbriga hinnapakkumine ette, mis mulle enne oli edastatud, aga selle vahega, et nüüd oli seal sees ka vana poti äraviimine. Selle peale nõudsin ikka tasuta kohaletoomist ka, seepeale siis suudeti ikka arve ümber teha ja number muutus ikka väiksema liikumise suunas.

Edasi said arved tasutud ja kõik läks juba oluliselt kiiremini. Ja juba täna, veel ühel teisipäeval saigi vana pott uuega asendatud!

Mis siis öelda kokkuvõtteks?

Kui ma arvasin, et selline täisteenuse saamine käib lihtsalt, siis eksisin väga palju.

Ja huvitavaid aspekte selle asja juures oli päris mitu:

1. mul paluti poodi allkirja andma minna, aga hilisem leping oli vaid ühes eksemplaris ja see on minu käes (minu isikukoodist pidavat piisama selleks, et teise poole leping olemas on) - miks, pagana pärast, ma siis sinna poodi seda allkirja andma oleks pidanud minema?

2. kui me allkirjadest veel räägime, siis klienditeenindaja isegi ei kontrollinud üle seda, kas ma olin hinnapakkumise allkirjastanud ja talle tagasi saatnud - ta ütles mulle, et see on tal ju postkastis, mida aga polnud, sest ma polnud nõus sellisele hinnapakkumisele allkirja andma!

3. potikoodi ärakaotamine on minu arvates ääretu lohakus - esimene asi, mis selle protsessi ju käivitas, ja kui selline asi isegi juhtus, siis mis oleks klienditeenindajale maksnud mulle helistada ja vabandada ja paluda uus pott välja valida?

4. kui oli juttu sellest, millest teenuse hind kujuneb ja konkreetsetest sellekohastest numbritest, siis etteloetud numbrid ei andnud küll sellist summat kokku, nagu väideti (aga noh, kes siis kaasajal ikka enam numbreid 20+30+50 kokku arvutada taipab - liiga keeruline on see kõik)

5. kõige suurem ämber oli aga see paigalduspäeva tühistamine - kui terve ahel on juba käima organiseeritud, kõik lülid paika pandud ja ära korraldatud (st see, et keegi oleks kohal, kui paigaldaja tuleb, ja et oleks võimalus vana pott ära viia), siis niimoodi lihtsalt ei tehta - ja iseäranis suur pärl on see, et isegi ei helistatud, et see ära tühistati!

6. ja kui oli mõte, enne viimast poodiminekut ja oma argumente üle vaadates, kogu selle ajakulu juures hakata kokku lööma töötunni hinda (nii võrdluseks ja üldiselt), mida see mulle maksma läks, siis leidsin, et tegelikult on raisatud hoopis minu vaba aega, mis on hindamatu väärtusega!

Niipalju siis lihtsusest ja mugavusest. Aga selle üle küll kurta ei saa, et elu igav oleks, sugugi mitte!

Ole ikka nii rõõmus...

... nagu sa ikka oled!

Kellest Sa räägid? Kes on see rõõmus inimene kes kogu aeg rõõmus on? Sa ei saa ju rääkida minust, minust, kelle pärisosaks on kurbus, siis, kui on need üksi olemise hetked ja neid on päris palju. Ja siis ühel hetkel tundubki, et on ainult kurbus ja kurbus ja veelkord kurbus.

Ja ometi ütled Sa, et ma rõõmus olevat? Ma arvan, et Sul on minu teemal mingi pettekujutlus kusagil peas, mis ütleb, et ma olen rõõmus. Kuigi, eks ma tean ka, miks selline illusioon tekkinud on - Sind nähes ja Sinuga koos olles ma olengi rõõmus, isegi, kui mõnikord lähevad naljad üle piiri ja tundub, et iga järgmine lause on aina suurem jalgupidi ämbrisse kolistamine. Aga, enamasti ikka ju olengi rõõmus, sest saan Sinuga koos olla!

Ja eks see rõõm on olnud vastastikune - sest mul on ju see hetk ikkagi mälus olemas kui ühest tõsisest ja asjalikust mehest sai vaid hetkega siiralt rõõmus ja särav mees, kui mina vaatevälja ilmusin. Ja on neid teisigi hetki, mil olen aru saanud, et mul ikka ongi mingi positiivset energiat kandev roll antud.

Aga eks ma suures plaanis olengi rõõmus, siis, kui ma olen oma toimetuste keskel ja ikka on neid hetki, mil naeran ja nalja teen. Ja mis mul siis ikka suurt muret on, polegi ju nagu väga viga sellel elul mida elan? Mõnikord mõni asi lööb jalad alt ära ja on ju olnud ka sügavat musta auku. Nüüd on hakanud olema helgemad ajad, sellised, mil valgust ja rõõmu on aina rohkem. Ja peagi on ju kevad - kuidas ma seda juba igatsen ja ootan, sellest teisipäevast saati. Aga küll ta tuleb, päevad ju on juba pikemad.

Ja võib-olla on osa sellest rõõmust ka see esmaspäevase lõunaflirdi järelkaja - üks noormees sellest esmaspäevasest seltskonnast mulle ühel teisel päeval, kui meie teed taaskord ristusid, teele ette astumas ja laialt naeratamas ja tere ütlemas. Pani ikka muigama küll ja tegi meele päris heaks. Siingi oli rõõm vastastikune!

Kas tõesti majandusuudis?

Kuna jälgin Uku Randmaa kulgemist tema ümbermaailmapurjetamise võistlustel, siis ikka jäävad silma ka sellega seotud uudised. Täna siis lugesin, et on avaldatud uudis selle kohta, kuidas Ukul on toiduvarudega kitsas käes ja kuna reisi lõpuni on meremiile veel üksjagu (Uku on praegu kusagil veidi ekvaatorist põhja pool ja finiš on Prantsusmaa läänerannikul), siis tuleb väga kokkuhoidlikult toiduvarudega ringi käia. Ja see tähendab ka seda, et Uku kehakaal langeb.

Eks ole teada see, et kõigest soovitakse uudist teha ja eks see, mida Uku praegu teeb, on igal juhul uudistekünnisest ülevalpool - ränkraske teekond, ilma ühegi peatuseta, kaasaegsete abivahenditeta, on iseenesest juba suur tegu, lisaks on ta sellel teekonnal mitmeid väga kriitilisi olukordi läbi teinud ja eks selge märk sellest kuivõrd raske see ettevõtmine on, on see, et katkestajaid on selles võistluses palju olnud. Aga, mis mind imestama paneb, on see, et see konkreetne uudis, millest ma siin kirjutan, on majandusuudiste hulka arvatud. Minu mõistus on liiga piiratud, et mõista, kuidas seda majandusuudiseks liigitada saab?

Aga, Ukule, tänasel sünnipäeval veel iseäranis, vastupidavast ja kindlat meelt, et meri toitu juurde tooks ja kodutee kiiremini kulgeks!

Abielluda?

Kui üksi ringi liigun, siis ikka hakkab jutuajamisi kõrva.

Üks eilne oli siis selline, kahe meesterahva vestlus:
"Ma ikka peaks Millaga abielluma!"
"Miks?"
"Siis ma saaksin Soome pensionit!"
"Ma arvan, et see pole hea mõte."
"Miks mitte, mulle kuluks see 1500.- eurot kuus ju ära!"
"Ei, Sa elad edasi oma ema juures ja siis mõne aja pärast mõtleme selle asja peale uuesti!"
"Miks? Mulle oleks ikka seda Soome pensionit vaja, siis oleks elu kerge ja lihtne!"
"Ei, Sa elad edasi oma emaga! Ma olen kaua ilmas elanud ja näinud ka selliseid kooselusid ja see ei vii kuhugi!"
"Aga millal siis meie abiellume?"
"Aega on selle kiire asjaga!"

Vaatasin siis seda abielluda tahtjat ja mõtlesin, et jah, ma olen tõesti väga valiv, sest mul ei tuleks sellise mehe puhul mitte kuidagi sellised mõtteid pähe - silmale oli selles mehes ka vähe ilu. Aga, nagu näha, võivad ka meestel olla abiellumiseks täiesti asised motiivid ja kui hõlpelu kusagil silmapiiril on, siis miks mitte sellist võimalust kasutada? Selles muidugi ei ole minu jaoks mingit uudist, kui nüüd järele mõtlen, sest tean ju oma tutvusringkonnastki selliseid paare, kus mehed naiste kulul elanud on ja ennast seejuures suurepäraselt tundnud. Ja mõnel juhul on see olnudki ettekavatsetud plaan, mis edukalt teostatud on. Ja sellised hetked on küll sellised, mil saan väga hästi aru, et üksi on ikka ka väga hea ja elu on mind ikka hoidnud, et ma selliste tegelaste otsa pole sattunud. Teisest küljest muidugi on lugu ka sedasi, et ega ma ise ka ei oskaks teise inimese kulul elada, ikka olen arvestanud, et ise pean oma asjadega hakkama saama ja võib-olla on selleski konks, miks siiani üksi olen.

Selle teema juurde käib järgmine lugu:

Veidi hirmutav...

.. on see kaasaegne maailm. Üks lõunaflirt ja väike otsing internetis ja teada on kõik - inimese nimi, töökoht, sünniaeg, kontaktandmed. Võib-olla ei kehti see kõigi inimeste kohta, aga ikkagi on hirmutav kui kiiresti kui palju andmeid on ühe inimese kohta võimalik leida. Kui on vaid üks pidepunkt ja sealt edasi harutamine ei võta aega rohkem kui viis minutit.

Aga, lõunaflirt on vahva, mille muuga siis ikka sisustada neid hetki, mis jäävad kahe kiire aja vahele mil on aega iseenda ja kenade noorte meeste jaoks, kes keset päist päeva tantsugi üles võtavad, sest lõbus peab ju olema!

Kuid, selle kõige valguses mõtlen ma, et minul ikka peab silmarõõmu olema. Eilegi jäi üks rõõm silma, kes, tuleb välja, oskab imehästi süüa teha. Ühel päeval võtan kätte ja lähen proovin ära, mida ta valmistanud on siis - loodetavasti ikka neid kokkade maailmameistrivõistluste väärilisi roogi.

Seda lugu, mida soovisin siia lisada, internetiavarused ei paku, siis tuli valida alternatiiv: