See mõte tuleb mulle pähe ikka ja jälle, sest see stseen, mida näen, on juba mitmeid kordi mu silme eest läbi käinud - see, kuidas üks inimene esitab teisele inimesele nõudmisi. Ja need nõudmised saavad kõik täidetud, sest on hool ja armastus, eks kusagil pinna all on ka kohustus.
Ja nii ma siis vaatan seda korduvat stseeni ja mõtlen, et minul pole kelleltki midagi nõuda, on vaid võimalus arglikult oma soove ja vajadusi ja mõtteid väljendada ja siis loota, et ehk mõni neid ka täide läheb. Ja pole mul kunagi olnud sellist seisu, et ma saaks kelleltki midagi nõuda. Või on siinkohal viga minus? Mõtte koht...
Millegipärast meenus see muusikapala:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar