Kena kevadpäev!

Mis teeb ühe kevadpäeva kenaks? M6ned hingekosutavad planeeritud kohtumised, m6ned hingekosutavad planeerimata kohtumised, linnulaul, päikesepaiste, kevadsoojus, nauditav päikeseloojang. Täna oli just selline kena kevadpäev!

Küsi ja saad vastuse

Täna leidis aset üks järjekordne asi, mis näitas, et kui oskad küsida 6igeid küsimusi, saad ka vastused. Nii anti minugi ühele küsimusele v6i pigem uitm6ttele vastus. Kummaline oli m6elda, et üldse selline m6te mu pähe uitama tuli ja et vaid suhteliselt lühikese aja pärast oma m6ttele kinnitust sain. Ja k6ik s6ltus ajastusest, mis oli imetäpselt paika timmitud.

Näha seoseid

Vahel tahaksin olla sinisilmne ja uskuda, et inimesed talitavad heade soovide ja m6tetega, aga v6ime näha seoseid tühistab igasuguse naiivsuse. Kuidagi ei suuda uskuda, et pidevalt kalkuleerivate inimeste teod pole tingitud v6imalusest, millest saab kinni haarata, ega teiste inimeste tundmisest - kui on nende käest enne saadud, saab seekord ka! Kust tuleb selline sarkasm - lihtsast küsimusest: miks alles nüüd? Ja kui sellele küsimusele vastuse leiad, ongi plaan läbi nähtud. Ei tea, kas läheb 6nneks?

Kirjutada raamatut

Üks käes hoitud lasteraamat, üks lehitsetud lasteajakiri ja tunne sai teadmiseks. Tahan kirjutada raamatut, lasteraamatut! Pole selles ju midagi uut - olen teist kirjutanud ka juba omajagu, aga nüüd tekkis asjale selgem vorm ja m6te. Nägin teed, mis viiks soovitu t6ekssaamisele. Ja veel milline tee!

Minu asi?

Jah, sujuvalt on sellest saanud minu asi. Pole ma seda üldsegi tahtnud, aga kes siis minu käest küsima tuli. Vanas6na - kus viga näed laita, seal tule ja aita - toimib suurepäraselt. Peaks see siis ka minu puhul toimima, aga praegu küll ei paista, et toimiks. Ja mina olen see, kes otsib lahendust. Millalgi leian selle ka, aga ikkagi tiksub kuklas m6te: see pole minu asi.

6iged s6nad

Vajan 6igeid s6nu. Aga millised nad on? Kuidas nende paljude seast 6iged üles leida? Kuna 6igeid s6nu on raske leida, näib, et tuleb ilma hakkama saada. Kuidas aga suunata ennast 6igetele tegudele, eemaldada see takistus, mis pesitseb mu enda sees? Oleks see vaid n6nda lihtne, nagu need kuuldud s6nad - 6iged s6nad, 6igest allikast, aga "valel" aadressil. V6iks arvata, et üks m6tetelugeja... Ehk n6nda saab t6esti s6nadeta hakkama, k6nelejaks k6ik muu peale suu?

Rohkem tahta

Leidsin ennast m6tlemas sellele, kuidas m6jutab minu tahtmist üht konkreetset asja saada see, et ma teda ei saa. Kas just seepärast tahan seda veel enam? Aga kui ma loobuks selle meeletust tahtmisest, vaid lihtsalt ootaks oma aja ära, kas siis oleks tahetav asi vähem tahtmist väärt v6i saamise r66m väiksem?

Vähe ja palju

Kui midagi on vähe, siis vastukaaluks peab tekkima midagi palju. Kuna s6nu on vähe, siis m6tteid on palju. Ja kuna aega on palju, on vähe teistsuguseid m6tteid. Ja kui on vähe, mille p6hjal otsustada, tuleb ise palju juurde m6elda, et luua keskkond. Praegu näen, et paljugi sellest väljam6eldust on t6eks osutunud.

Loodus!

M6elnud l6puni selle m6tte, et praegune olukord Euroopa 6huruumis mulle meeldib ja seda kahel p6hjusel: 1) loodus näitas väga ilmekalt, kui v6imetu inimene on; 2) on saabunud vaikus; leidsin ennast m6tlemas suurte lennuväljade ligiduses elavatele inimestele. Esimene m6te oli: milline r66m v6ib see olla! Teine m6te oli: kindlasti pole nad vaikusega harjunud ja nende k6rvus k6lab jätkuvalt lennukimootori müra. Ise aga ei tahaks küll olla nende reisil olevate ootajate seas, kes peavad jääma sinna, kus nad on.

Lühim tee...

Ma ei tea, millest see tuleb, et mingite eesmärkide saavutamiseks valin tee, mis eesmärgini ringiga viib. Kuidas tekivad sellised m6tted mu pähe? Kas seet6ttu, et ma näen, et lühim tee sihini pole mitte sirge, vaid hoopis ring?

Mainekujundus

Endalegi ootamatult olen avastanud, et nii m6nigi mu viimase aja tegu v6iks vabalt mainekujunduse valdkonda kuuluda. Pole ma ju sellisest asjast hoolinud, kust siis tulevad sellised m6tted? Eks ikka sellest, et ma näen, et on inimesi, kes minust aru ei v6i ei m6ista minu tegude motiive. N6nda tunnengi, et vaid oma tegudega saan neid ennast m6istma panna. Ja eks see k6ik on ajendatud ka sellest, et on üks inimene, keda iseäranis tahan endast aru saama panna.

Selgelt näha

Selleks, et m6nest asjast aru saada, ei pea tingimata selle asja enda tuumani tungima, vaid m6nikord piisab ka sellest, kui näed ja m6istad m6nd teist asja, mis juhatab Sind selle asja, mida m6ista tahad, tuumani. Ja kui esialgu jäi mulle ühe mu järjekordse käigu m6te segaseks, siis peale ärakäimist m6itsin, milleks mulle seda vaja oli. Ja lisaks saavutatud eesmärgile sain palju seesugust, mida ma minemism6tte juures isegi soovida ei osanud.

Muutused

Eks elu n6uab ikka seda, et muutused toimuksid. Ja kui üks muutus on viinud paremuse poole, siis loodusliku tasakaalu säilitamiseks on vajalik, et järgmine muutus toimuks mingis teises suunas. N6nda olen minagi nüüd avastanud, et viimane suur muutus on minus esile kutsunud mingi sisemise protesti - olen hakanud teistelt rohkem n6udma, enam enda vajadusi väljendama ja takistama endast üles6itmist. K6ik need asjad, mida eelmine pöördepunkt kaasa t6i, on aga jätkuvalt olemas.

M6istus

Inimesele on selleks m6istus antud, et ta vabaneks sellest, mis teda ärritab. /Anna Karenina, Lev Tolstoi/

Erakordsusest

Paistis küll, et ta s6nades ei olnud midagi erakordset, kuid missugune s6nulseletamatu tähendus peitus Levinile igas ta häälevarjundis, igas ta huulte, silmade ja käte liigutuses, kui ta seda ütles! Siin oli andekspalumist, usaldust tema vastu, hellitsust, 6rna, arglikku hellitsust, ja lubadust, ja lootust, ja armastust, milles Levin ei saanud kahelda ja mis tahtis teda 6nnega lämmatada. /Anna Karenina, Lev Tolstoi/

K6ik möödub

Ma punastasin ja v6patasin samuti, pidades k6ike kadunuks, kui füüsikas "ühe" sain ja teiseks aastaks teisele kursusele jäin; ja ka siis pidasin end kadunuks, kui ma 6e kohtuasja, mis mulle ajada anti, nurja lasksin minna. Ja nüüd? Nüüd, kus on hulk aastaid möödas, imestan ma seda meelde tuletades, kuidas see mulle nii suurt meelehärmi tegi. Nii läheb ka selle südamevaluga. Möödub m6ni aeg, ja ma muutun üksk6ikseks. /Anna Karenina, Lev Tolstoi/

Variandid

Kas te siis ei tea, et teie olete kogu mu elu, aga rahu mul ei ole ja ma ei saa seda ka teile anda. Iseennast tervenisti, armastust... seda küll. Ma ei saa m6telda teist ja endast eraldi. Teie ja mina oleme minu silmis üks. Ja ma ei näe ka edaspidiseks mingit rahu ei endale ega teile. Ma näen ainult meeleheidet ja 6nnetust... v6i ma näen 6nne, millist 6nne! /Anna Karenina, Lev Tolstoi/

Muutunud m6ttemaailm

See pole mitte nukrus ega igavus, vaid midagi palju halvemat. Nagu oleks k6ik see, mis minus oli head, täiesti kadunud ja nagu oleks järele jäänud ainult k6ige halvem. /Anna Karenina, Lev Tolstoi/

Kauaoodatud eriline

Kui m6nda asja pikalt oodata, siis see ootamise aeg annab sellele asjale erilisuse varjundi juurde. N6nda v6ib asjast, mis tegelikult on igati lihtne ja tavapärane, saada midagi ainulaadset, erakordset. N6nda ootasin minagi üht asja - teadsin, et millalgi peab see ju juhtuma, sest ei tahtnud uskuda, et kuidagi teisiti saaks üldse v6imalik olla. J6udsingi ära oodata! Ja milline oli mu sees see erakordne r66m, kui m6istsin, et nüüd ometi kord on mu ootamine otsa saanud (vähemalt selles asjas)!

Armastuse efekt

Ühe huvitava asjani j6udsin taaskord - olen seda ka varem täheldanud - kui kedagi oma südames armsaks pead, siis mingil hetkel kipub juhtuma, et see armastus laieneb ka k6igile neile inimestele, kes on selle armsa inimesega seotud. "Armastuse efekt" v6iks see olla - protsess, mille tulemusena "ajab armastus üle ääre" ega piirdu enam ühe inimesega.

V6ttes aega

M6nel 6htul satub päikeseloojangu ajal taevas olema pilvi, millel päikesevalgus asub värvimuusikat tegema. Siis tasub aega v6tta - aega selleks, et kogu "muusika" ära vaadata. N6nda v6tsin minagi ühel 6htul endale selle aja - oli sisukalt veedetud aeg!

Maagiline vaatepilt

Ma olen ikka seda vaadet nautinud. Hiline tund tuulevaiksel 6htul, kui päike on silmapiiri taha kadunud ja hämarus hakkab maad v6tma. Need on hetked, mil järvepinnal toimub maagiline valguse ja värvide mäng. Sellest v6ib leida k6iksuguseid varje ja r6huasetusi. Milline 6nn sattuda sellisesse v6lumaailma!

Innustav keskkond

M6nikord on sedasi, et satud üdini innustavasse keskkonda. Täna oli üks selliseid päevi, üks selliseid trennipäevi - ühel k6rvalväljakul Eesti parim, teisel k6rvalväljakul valitsev Eesti meister. Sellises keskkonnas tuleb ju endastki parim anda. /Eile oli aga üsna kammitsev trennipäev - kena noormees k6rvalväljakul./

T6eline nauding

Kui teed midagi ja tunned, et oled omandanud tehnilised oskused, siis saad tunda t6elist naudingut. Kogu asja m6nu ja v6lu seisneb selles, et nüüd on v6imalik mängida oma oskustega ja tunda täit r66mu 6nnestumistest, milleni nüüd aina sagedamini tee leiad.

Kadekops

Kui olen meeletult palju saanud, miks siis olen kade midagi vastu andma. Annaksin ju k6ik ära, selline on teadmine mu sees. Kui see aga n6nda on, miks ma pole siis tegudeni j6udnud? Kuigi iga vabandus on piisavalt hea, pean peamiseks p6hjuseks seda, et ma kuskilt asjaga alustada ei oska. Tahan m6ista anda, et ma ikka lahke inimene olen ja sugugi mitte kadekops.

M6ned hetked

Vaid m6nest hetkest piisab, et k6ik pea peale keerata. M6ne hetke vältel v6ib juhtuda midagi seesugust, mis hingerahu tühistab ja sellest pole m6tet rääkidagi, et uneh6lma minekust v6ib unistama jäädagi. Selline v6ib olla m6ne üksiku lühikese viivu tekitatud m6ju.

V6imalus olemas

Mina näen siin v6imalust. See on olemas. See tuleb vaid ära kasutada. Kui m6te 6igel hetkel selleni j6uab, siis leiab v6imalus tee realiseerumiseni. Kui juba on v6imalus, küll siis ka k6ik muu tuleb, sest soov ja tahe on samuti olemas.

Kas v6in ka?

Kas Sa ootad? Keda, seda tean ma küll. Kas ma v6in ka oodata? Siin, Sinuga koos. Keda, tead küll. Aga ei, mina ei tohi oodata. Vähemalt siin mitte. Vähemalt praegu mitte. Aga kui ma tahan? See minu tahtmine ei loe midagi. Minu ootamiskoht on mujal. Minu ootamisaeg on teine. Kas v6in ka? Aga muidugi, kuni keegi ei tea ja ei näe.

M6nele on antud

Kui vaatasin ja nautisin, mida nägin ja kuulsin, siis leidsin ennast m6tlemas, et m6nele on ikka antud. Seekordseks imetletavaks oli Ülle Lichtfeldt. Ilu, temperament, tarkus, väljapeetus - k6ik olemas ja omal kohal. Kuid siiski tiksus kuklas teadmine, et kuidagi uje ja ebakindel oli see ülesastumine. Ehk on p6hjuseks see, et olen näinud inimest väljaspool lava toimetamas ja saanud näha t6elist olemust, mis jättis veel sümpaatsema mulje.

Mis arvata?

Pannakse jälle proovile. Pakutakse välja variant, et vaadata, mis ma selle peale siis teen. Esimene reaktsioon on ootamatu - ma ei oska mingit seisukohta v6tta (v6i istuks hoopis?), aga pikemalt asja üle järele m6eldes leian, et inimesel peavad olema tema kired ja minu asi pole nende üle otsustada. Ehk see ongi see n6nda vajalik m6lemapoolne austus - igaühele jääb lisaks ühisele ruumile ka isiklik ruum, kuhu v6ib soovi korral minna. Tahan ju minagi isiklikku ruumi hoida. Ühine ruum on aga eluliselt vajalik.

Ülesmäge

K6ik sai alguse ühest kirjust liblikast. Tema t6i mulle meelde, mida tähendab kogu hingest naerda. Tema t6i tagasi r66mu. Ja edaspidi on k6ik ülesmäge läinud. Järgmiseks verstapostiks r66m selle üle, et sellel, kellest hoolin, läheb hästi. Edasi juba k6rvetav k6rvalpilk. Ja seni viimaseks pidepunktiks kauaoodatud naer. Ülesmäge, pea vaid sammu.

Tobedad küsimused

Vahel kohe on selline olukord, mil tundub, et m6te on kinni jooksnud, aga ikka tahaks suhtluses osaleda. Ja siis pääsevadki priiusesse tobedad küsimused... Aga pole lugu, neile saavad olema ka tobedad vastused. M6nikord tühistab tobedus tobeduse, aga vaid m6nikord... Ja m6ned inimesed on tobedate küsimuste klassikud ;-)

Juhised linnuvaatlejale

Juhised laisale linnuvaatlejale: ära mine loodusesse, ole toas, vaata aknast välja, vaata taevasse ja maa peale ja puude ning p66saste okste peale, märka lindu, v6ta välja linde kirjeldav raamat ja tee selle järgi liik kindlaks. Lihtne! Laisa linnuvaatleja selle nädala "saak": musträstas, punarind, lepalind ja metsvint. Lisaks veel arvukalt hästi teada-tuntud linde ja kaks parve tundmatuks jääda soovivaid rändel olevaid linde.

Ei ühtegi kinkekaarti...

Tore on saada kinke. Tore on saada kingiks kinkekaarte. Or so I thought... Ühtede selliste kaartidega olen juba mitu kuud jännanud - muudmoodi ei saa ju nimetada tegevust, mille käigus kogu aeg selgub, et asjad maksavad vähem, kui hinnasildil kirjas ja täpne kalkulatsioon kaarte täisväärtuslikult tarvitada on taaskord vastu taevast lennanud. PS Leiutajatekülas lasevad k6ik jänesed oma soovid 6hupalliga vastu taevast, oih, vabandust, taevasse. PPS Vihje: tahvel shokolaadi v6i kommipakk on etem kink!

Prügiauto

Sattusin täna ühe prügiauto sabas s6itma. Mis v6iks sellises asjas olla erilist? Prügiautosid liigub ju ikka ringi ja aeg-ajalt ikka satud m6ne taga liiklusvoolu seiklema. Ega teinud minagi suurt seda prügiautot märkama. Kuni ühel hetkel tekkis liikluses seisak ja pilk sattus konteineriseina vahelt välja piiluvatele asjadele. Ja need asjad ongi p6hjuseks, miks see prügiauto esile kerkis. Seal oli puutumata pakendites leiba ja vorsti ja sinki ja k6iksugust muud söögikraami. Kes? Miks? Millal? Kas ainult nii?

Tean seda pilku

See on tuttav pilk. Kulm kortsus, veidi t6re, t6rjuv. See pilk annab märku usaldamatusest, eraldatuse vajadusest. Kuna see pilk mulle tuttav on, siis tean ka, et see läheb üle, et see kaitserefleks lahtub, kui saabub aeg taipamaks, et saab usaldada.

Vimkasid täis

Sai lauamängu mängitud ja mängu ajal juhtus see, mis vahel ikka selliste asjade sees juhtub - vimkad teevad inimesse pesa. Vimkad panid kärmesti vohama telefonik6ned inimeselt, kes ise osalemata jättes lootis minu muljetamise vahendusel siiski osa saada. Aga vimkad olid minu sees ja praeguseni pole ma andnud v6imalust osa saada. Ja tunne on, et ei tahakski anda. Selleks, et saada, tuleb esmalt anda. Ja pole see asi teps mitte n6nda, et muudkui tuled ja tahad saada, ise midagi andmata.

Masinad

Jah, selline see meie elu on - igasuguseid masinaid on meie ümber. Iseäranis popid on kaasaegsed sidevahendid. Nii on siinsedki viimase aja sissekanded tehtud erinevate masinatega - m6nel juhul on tulnud tähtede toksimiseks kasutada nimetiss6rme, m6nel juhul pöialt. M6neks ajaks jääb k6igi s6rmede kasutamine ära. Ja tarvitatud on k6iki pakutavaid v6imalusi - näiteks e-kirja teel postituste tegemine.

Uus vaatenurk

Kogu aeg tuletasin endale meelde, et sallivus on üks hea omadus, mida omada. Aga kuidagi ei suutnud sallida, sest häiris. Siis aga hakkasin m6tlema (ja-jah, mina ka püüan m6nikord m6elda) ja omandasin hoopis uue vaate. Vaade siis selline, et kahju hakkab inimesest, kes muudmoodi ei saa olla, kui peab ennast külge kleepima ja välja pakkuma. Ja vabandust, kui ma ebaviisakas olen, aga m6ne inimesega pole mul t6esti millestki rääkida.

Said lood

Eelmise loo l6ppu jäi uute lugude aimdus. Tunne, et need asjad ei saa ju ometi sedasi jääda. Ja said lood, uued lood - l6busad, toredad, seikluslikud, ootamatudki. Ja kui k6ik oma elu lood kokku paned, saad oma eluloo.

Lume sulamise muster

Sel kevadel on avanenud harukordne võimalus jälgida, kuidas lumi sulab. Nii leidsin ennast ühel hommikul märkamas, kuidas vaid ööpäevaga oli kitsukesest jalgrajast saanud lai tee. Sama päeva õhtuks aga oli juba pool õuegi lumevaiba alt välja roninud. Teine hämmastav asi on olnud võimalus jälgida, missuguste korrapärasustega lumi sulab. Esmalt tekkisid lume peale suured ja pikad lained, mis laiusid üle terve lumevälja. Mida rohkem aga lumi sulas, seda väiksemaks muutusid lained lumepinnal ja sinna tekkis lumelainekeste kirju meri. Ja kõige krooniks on suur hämmeldus selle üle, millise kiirusega on kevadine soojus lumeväljadelt ampse võtnud.

Vaba meri

Ühel kevadisel päeval tekkis mul üks kummaline mõte või pigem küsimus. Kuidas mõjutab merd see, kui kaua ta jää all olnud on? Minu sellesuunalised mõtted pani liikvele arvamine, et merel võib olla päris raske jääkooriku all peidus olla ja kui viimaks saabub aeg vabadusse murdmiseks, siis tahab meri ehk kohe metsikuks kätte minna. Tekkis küsimus ka sellest, kas mere edasine-kevadine marulisus sõltub ka sellest, kui pikalt jää teda kammitsais on suutnud hoida. Need olid pigem retoorilised küsimused...

Lummatud

Olen lummatud! Kui ilusasti võib lihtne ja lühike väljendusviis mõjuda. Loen ja silme ette kerkivad sõnadesse peidetud pildid. Iga lehekülg peidab endas järjekordset imelugu, järjekordset lugu imetlusest. Austus ja lugupidamine on neisse lugudesse põimitud ja tekitavad minuski austust ja lugupidamist.