esmaspäev, 14. aprill 2008

Üllatunud - miks küll?

Iga kord suudad Sa mind üllatada. Iga kord! Ma peaks ju selleks juba valmis olema, et Sinus on ikka veel selliseid pimedaid orvi, mida minu silmad veel näinud ei ole. Tean, et peaksin juba olema harjunud, et igal kohtumisel avardub mu maailmapilt Sinust. Aga ma ju ei harju. Ja nii ongi hea - seni, kuni pole harjumust, pole ka rutiini. Lisaks meeldib mulle see avastusretk - igakordselt vaadata ümber oma seisukohti, tunda ennast ühtaegu turvaliselt ja samas jälle ootusärevalt, et millised uued varjundid seekord siis esile kerkivad.

Kommentaare ei ole: