See mees, kellest nüüd juttu tuleb, on mul silmapiiril olnud juba aastaid. Ja õnneks on mul õnne olnud temaga ka kohtuda - küll mitte päris isiklikult, aga vähemalt nõndapalju, et mul on riiulis tema raamat koos pühendusega. Sellesama raamatu "sünnilugu" oli mul võimalus jälgida, sest see oli see hetk, mil mina purjetamise juurde jõudsin ja see mees oli parajasti maakerale tiiru peale tegemas, täiesti üksinda, aga rõõmustas kõiki, kes vähegi soovisid, sellega, et võimaldas jooksvalt lugeda oma blogi.
Olles teda hiljem kuulanud - mul on olnud selline erakordne au ja rõõm - ja tema toimetustest lugenud, on ta ikka olnud tohutult sümpaatne - teeb suuri tegusid ja ise jääb selle kõige juures tagasihoidlikuks.
Mees, kellest juttu on, on Uku Randmaa, kes on praegu kaasa tegemas maakerale purjekaga tiiru peale tegemise võistlusel Golden Globe Race'il (kontseptsioon on sellel võistlusel selline, et sõidetakse selliste purjekate ja tehniliste vahendite abil, mida kasutati 1960ndatel aastatel). Ja ka selle võistluse käigus on Uku olnud see, kes on olnud tohutult sümpaatne, sest on ikka abivajatele appi tõtanud - kuigi jah, purje jõul, ja nagu nüüd hiljutiste sündmuste valguses, ka keset meeletuid torme, seda vaevalt tõttamiseks nimetada saab. Aga, see, mida ta teeb, on ikka tõeliselt imeline ja minu austus tema vastu on meeletu. Neid abi vajamise olukordi on nüüdseks ette tulnud juba kahel erineval perioodil ja kõhklematult on Uku suuna abivajale võtnud. Siit aga siis tänane satelliidikõne Ukuga, mis selle kirjatüki ajendiks oli:
Aga, eks see vist on meremeeste üldine solidaarsus, mis siit läbi kumab ja mis minuni on jõudnud ka teiste merel seilanud inimeste kirjelduste läbi - sest meretingimused on karmid ja nendes tingimustes tuleb aidata, võimalikult kiiresti.
...nende auks, kes on merel, me võtame nüüd... (Jaan Tätte, "Vana madrus")
Vägev on ikka mõni inimene. Just sellised on inimesed, kes mind inspireerivad, kelle moodi sooviks suuta toimetada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar