Kui ma hommikul mõtlesin tänase päeva eesseisva osa peale, siis see oli pigem selline raskemapoolne mõttemuster - et kuidas ma selle päevaga hakkama saan, et kuidas see päev küll õhtusse veeretatud saaks, kuidas leian selle jõu ja kas ma saan sellega hakkama.
Ja ma ei teagi, nüüd tagantjärele sellele päevale vaadates, kas oli selle päeva peamiseks kandvaks ja sellele sisu andvaks mõtteks see mõte, mis mul peast läbi käis enne, kui oma toimetuste kallale asusin: "Mul on nii hea meel oma koduvallas toimetada!"
Igal juhul oli lugu nii, et iga järgmine etapp sellest päevast muutis päeva aina paremaks - heast sai parem ja paremast veelgi parem ja kõige krooniks siis väga hea (isegi sellises kohas, kus ma mõnel hetkel tunnen, et ma ei oska ega suuda, isegi seal oli täna sädet ja selliseid hetki, mil tundis sügavat rõõmu sellest, mida ma oskan ja suudan), millele kirsiks tordi peale oli veel üks päris südantsoojendav sõnum kõledas kevadõhtus, mõeldud selleks, et ma naerataks (või et mu naer ei katkeks).
https://www.youtube.com/watch?v=OoNVMTuTLVI
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar