M6ne jaoks loomulik...

Püüdsin kohtumist kokku leppida. Teine osapool mainis justkui muuseas kohta, kus ta olla v6ib ja mist6ttu me kokku saada ei pruugi. Jutt jätkus, aga minu m6te takerdus sellesse väljaütlemisse. Jah, m6ne inimese jaoks on see k6ik nii loomulik. Minu jaoks praegu väga eriline, unistuste piirimaile jääv ja peaaegu ilmv6imatu. Ja samas sain sinna otsa sahmaka ka teiseltpoolt - ka seal arvati, et see k6ik peaks ju millalgi jälle toimuma saama. Miks selle k6ige keskel siis mina mingit reaalset v6imalust ei näe?