Ma ei tea, millised on teie kokkupuuted ajakirjanikega. Tean vaid neid kogemusi, mis mul endal on olnud. Kui te arvate, et ajakirjanik tuleb teie juurde loo saamiseks puhta lehena, siis alles ajakirjanike küsimusi kuulates ning hiljem artiklit lugedes mõistate, et see lugu, mida te olete püüdnud rääkida, on kaduma läinud ja paberile jõudnu sisaldab vaid seda, millest ajakirjanik ise kirjutada tahtis.
Eile, kui olin ühe artikli kohta kommentaare kuulnud, ise seda veel lugemata, leidsin ennast mälust omi kogemusi üles otsimas. Kommentaaride põhjal olin valmistunud halvimaks, aga siiski polnud ma valmis selleks, mis mind ees ootas. Lugesin ajakirjaniku kirjapandu läbi ja olin ikka päris nõutu - arusaamatuks jäi, miks on selline artikkel üldse kirjutatud. Kui sellest, et ajakirjanik sellise loo valmis kirjutab, võisin veel aru saada, siis jäi arusaamatuks, kuidas on toimetaja sellise kirjatüki peale leheruumi raisata lubanud. Kas siis tõesti midagi paremat kirjutada ei olnud? Kas siis tõesti ei saanud sedasama artiklitki paremini kirja panna?
Kõik see viis mu mõtted üldse ajakirjanduse kui sellise peale. Tegelikult on ju ajakirjaniku tööks vahendada lugusid inimeste vahel. Minu arusaamade järgi peaks selles sisalduma lugupidamine ja hoolimine nendest inimestest, kes on oma lood ajakirjaniku kätte usaldanud. Kuid kahjuks on asi ikka enamasti sedasi, et ajakirjanikud (või siis väljaanded) kasutavad neile usaldatud lugusid vaid enese reklaamiseks ja inimised ning nende pajatatud lood on vaid abivahendiks selles protsessis. Mulle tundub, et selles suhtes on rollid nihkunud - vahendajast on saanud kangelane ja vahendatavast on saanud vahend.
Lisaks veel üks asi, mida olen seoses ajakirjandusega täheldanud. Kui olen lugenud artikleid teemadel, millest täpselt tean, kuidas asjalood on, olen mõistnud, et kirjutatut ei saa usaldada. Tavaliselt tundub, et pole piisavalt teemasse süvenetud, et asjast aru saada. Ja kui ma leian selliseid vigu, siis enamasti kipun kahtlema ka teistes lugudes.
Kahju on mul selle pärast, et ajakirjanikud on mu kirjapandu suhtes väga skeptiliseks muutnud, aga sellise mulje loomiseks on nad ise kõvasti kaasa aidanud. Ja kurb on ka selle pärast, kuidas ajakirjanikud kipuvad usaldust kuritarvitama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar