Jazzimaal uitamas

Nagu Jazzkaare sügishooaja avakontsert toimub augusti keskel Kardioru lossi lilleaias, nii kipub minulgi traditsiooniks saama seda kontserti külastada. Sel korral sai pilet r66mustatud peamiselt Liisi Koiksoni pärast, kes astus üles koos Siim Aimla ansambliga. Lisaks tegi kaasa noor iiri kitarrist Torsten Goods. Kui Liisi Koikson oli kindla peale minek ja tema esitatud palad k6netasid mind kenasti, siis Torsten Goods'ist ei teadnud ma enne seda kontserti midagi. Nüüd, olles kuulnud tema pillimängu ja lauluhäält, julgen tema kuulamist soovitada igaühele, kes hoolib heast kitarrivalitsemisest ja romantilisest 6hkkonnast - nendele tingimustele vastas Torsten Goods'i ülesastumine täielikult. Huvitav oli ennast üle suhteliselt jazzivaba suve taaskord sellises "kohas" leida ning taasavastada sedalaadi muusika v6lu.

Sisukas aeg

Kui päevad kaovad märkamatult ja Sa ei suuda kuidagi meenutada muud, kui et oli hea olla, siis v6id enam-vähem kindel olla, et see oli sisukalt veedetud. Kui juba enesetunne hea on, oled teinud midagi, mis Sinu jaoks oluline on. M6nus on tunnetada, kui hea on olla. /M6istan, et neis ridades kisub asi juba läilaks kätte - aga teha pole midagi, kui iga järgnev hetk elu aina kaunimaks muudab./ M6istlikku ja asjalikku pole midagi teinud - need omadused on m6neks ajaks käeulatusest kaugemale asetatud. Ja mis k6ige toredam - aega jätkub k6ige jaoks ja kiirustada pole millegagi vaja.

Muutlik elu...

Kui saabub kutse minevikust - sealt, kus arvasid ennast alati olevat ja alati olla igatsevat - siis muutunud elu valguses vastad kutsele eitavalt. "Vabandad" ennast teiste plaanidega (kui tegelikult ajaliselt saaksid nii ühed kui ka teised asjad tehtud), kuid sügaval südames tead, et Sa ei taha sinna enam minna. Ainult korraks käib läbi väike jõnks - mõeldes meile aegadele tagasi on veidi kurb, sest olid toredad ajad ja neid enam tagasi ei saa. Kuid see hetk möödub kiiresti, sest praegune elu on parem, praeguses elus tunnetad oma õnne teravamalt ja selgemalt.

Hämmastav!

Juba jälle olen

ma hämmelduses!

Hämmastav on see,

mida Sa minus kutsud esile.

Hämmastav on see tunne,

mille äratad minu sees.

Hämmastav, mida

endas tänu Sinule avastan.

Hämmastav siis ju pole,

et ennast kõigest sellest haarata lasen.

Tantsukunst

Kätega vedasin 6hku jooni, maalisin s6numi 6htuvalgusesse. Äratati mu sees pehme ja hell olemus. K6netasid mind teravdatud nüansid, leidsin ahvatlevad sügavused, avastasin müstilised ühendused. Minimaalses liikumises maksimaalne eneseväljendus. K6ik, mis sees varjul oli, pääses kontrollimatult välja. /Aitäh, head l6uendiloojad!/

My kind of...

My kind of forest, my kind of sea, my kind of people - my kind of place. Minu jaoks on Eestis olemas üks selline paik, kus alati on k6ik mulle sobiv, kus alati on k6ik 6ige. Selles paigas olen alati 6nnelik - juba 17 aastat on see sedamoodi olnud. See paik on minu jaoks v6luj6uga - siit saan energiat, siin on metsal teistsugune l6hn, siin on meri teistsuguse näoga. Kui vaid kunagi v6iksin laulda: "Selle metsa taga ei ole mets, on meri, mu oma väike kodulaht...." (Jaan Tätte, "Selle metsa taga ei ole mets"). Siin lähevad unistused täide - mulle antakse tiivad, vabastatakse mu hing, maa ja taevas saavad üheks, sest piirid kaovad ja siin on olemas ülim 6nn. Ka pisarad ei jää tulemata - need on ilu- ja naudingupisarad, sest m6istan, et just siin ja just praegu on k6ik ideaalne. ELU ON SUUREPÄRANE!

Käsmu laht ON esimene k6igi teiste seas

Romantilisel lainel

Juba mitmendat nädalat taban ennast romantilisel lainel seilamas. K6ik algas vist sellest, kui armusin riburadamisi teele ettejuhtunud meestesse. Need olid pigem pinnavirvendused - järjekordne s6bralik s6navahendus m6ne juba teada v6i m6ne uue meestuttavaga ja armumisehoog käiski minust üle. 6nneks on kohtumised üürikesed olnud, et tunde v6lul pole olnud v6imalust kaduda ja erakordsusel tuhmuda. Lisaks tundub elu nii v6rratu olevat, et selle ilust silmad pidevalt veele kisuvad ja süda r66must räuskab.

"Kodus!"

"....sääl on s6bralikud pilgud ja k6ik meeled leebuvad...." (Marko Matvere, "Rolling Home") - just selline on tunne, kui oled jälle j6udnud seltskonda, mis on "kodu"- lahkete naeratustega, sooja sädemega silmis v6etakse Sind lahkesti vastu. Aitäh selle tunde eest! Kuidagi ei suuda (ega tahagi) sellele kutsele vastu panna. Sest mis muu see ikka on, kui kutse - astuge alati sisse, kui v6imalus on. /Ja päike oli juba nii madalal, et vaid k6rged kaseladvad tema kiiri püüdma ulatusid.../

Kommunikatsioon

Üha enam imestan,
sest ei taha suhtlemine
me vahel hästi toimida -
Sina mu sõnu ei kuule,
mina ei taju Su tuju
ja ometi saame me
teineteisest hästi aru,
sest üheskoos lendame.

Palju toredaid inimesi

Suvi on selline aeg, millal satud kokku paljude uute inimestega. Ja kui need veel juhtuvad toredad olema, siis leiad ennast tõdemas, et on ikka ilmas palju toredaid inimesi. Kerge on suhelda, sest lihtne on leida ühist keelt ja ühendajaks on optimism ning muretu vaade homsesse. Sooviks jääb see, et selliseid kohtumisi oleks rohkem ning oskaksime hinnata vahvaid inimesi, keda on ju tegelikult väga palju.

Mere pidu

Järsumäe Virvest on viimasel ajal palju juttu olnud - eks ikka peamiselt seepärast, et tegus naine, 80 aastat noor, lustib ja laulab südamest. Sai siis minulgi viimaks ära nähtud sellise tegusa inimese tuurikontsert. Sai kaasa lauldud ja tantsitud, endale laste näol ka mõnusad tantsupartnerid leitud.

Tuuril tähistas oma 10. sünnipäeva ansambel Zorbas - minu jaoks jätsid nad kuidagi akadeemilise mulje ja seetõttu jäin ma suhteliselt puutumata nende kuumadest kreeka viisidest. See on mu mäletamist mööda üks neist vähestest kordadest, kus esineja plaadi pealt/raadiost kuulatuna parem välja paistab, kui lavalt nähtuna-kuulduna.

Virvega koos astusid tuuril üles ka Audru Jõelaevanduse Pundi mehed, kellega ma sellel kevadel lähemalt tutvust tegin. Seda nende sellel aastal ilmavalgust näinud plaadi "Kalad ja moos" vahendusel ning kuna see tutvus päris meeldiv oli, sai otsustatud, et neid tuleb kindlasti ka oma silmaga kaema ja oma kõrvaga kuulama minna. Otsus oli igati õige, sest sellest pundist õhkus siirast soojust ja mõnusat musitseerimisrõõmu. Ütleks suisa, et nad said minu näol endale ühe austaja lisaks. Samuti andis nende toetus Järsumäe pereansamblile vürtsi juurde ja pani Haapsalu Piiskopilinnuse väikese õue mõnusalt kahisema. Kiidusõnu nende esinemise kohta hakkas siit-sealt kõrva veel peale kontsertigi.