Jääpuud

Jääpuud, väikesed, kuid imelised,
kasvatas külm ööga kõikjale.
Need puud kõik on nimelised,
hinge saad Sa toetada enda oma najale.

Sa vaata hoolikalt ja peagi märkad,
kuidas mustrid kõnelema hakkavad,
kuidas südamerahu Sinus tärkab
ja hingepiinad märkamatult lakkavad.
/28.12.2008/

Talverõõm

Kui on talve nii üürikest aega, kui meil viimasel ajal kipub olema, siis ei jää üle muud, kui nautida iga üksikut talvepäeva ja võtta lahkesti vastu iga kingitud talvine hetk.

Jõulujärgsesse aega mahtus sellist talverõõmu kohe ohtrasti - lumi kõikvõimalikul kujul, härmatist, päikesekiirte mängu lumel ja jääd. Punaste põskede ja mõnusa talvetunde saamiseks piisas ka paarist õues veedetud tunnist. Ja need tähed talvetaeva sügavuses - nii kutsuvad ja kauged, mis on ometi nii lähedal, et neid võiks kätt välja sirutades puudutada.

Ootamatusi täis päev

Kui hommikul toast välja astud, ei või iial teada, millistesse paikadesse see päev Sind viib ja milliste inimestega kokku puutud sellel päeval. Üks ütlemata ootamatusi täis päev sattus taaskord mu teele. Kuigi oli paar plaanitud asja, mis teoks said, tekkis nende vahele neid asju, mis olid täiesti ettearvamatud ja isegi üllatavad. Mõnus on sedasi eluteel seigelda, kui leiad, et valitud raja kõrval on ruumi ja võimalust ka juhuslikkusele.

Hakkan jälle otsast peale...

Kui te ei tea, kuidas see lugu edasi (või pigem tagasi) läheb, siis aitab teid seejuures VLÜ plaat "Grand Marino" ja sellel leiduv "Lõpulugu". Kuid lugu, mida siinkohal pajatada tahan, ei ole peale pealkirjas toodud fraasi kuidagi seotud selle vallatu veiderdamisega.

Jälle on Sul vaja erineda, olla teistsugune. Miks Sa ei ole selline, nagu kõik teised? Kust Sa nüüd siis sellise nutu välja võtsid? Kas siis tõesti ei ole üldse enam võimalik normaalselt käituda? Pisarad hakkavad voolama, mingid tunded vajavad ootamatult väljundit. Ja mistõttu? Lihtsalt seepärast, et tundsid ära midagi, mis Sind puudutas. Kokkuvõtvalt kõlab tõesti kõik vaid nõnda - hakkan jälle otsast peale... Endal nii tobe tunne - iga kord midagi iseäralikku, iga kord mingi täiesti ebaadekvaatne reaktsioon. Kaua see küll sedasi kesta võib? Ise saan ka aru, kui arulage see on (panite ehk tähele iroonilist keelekasutust)... Kuid mida arukat võib oodata sealt, kus tunded keevad ja möllavad? Oodata pole tõesti mõtet - kui peaks arukusepiisk kuskil leiduma, siis see on üksik eksinud juhus, midagi imetabast.

Ja üks jõulusalm ka...

Küünlasära südant soojendab,
hing rõõmust lausa joodeldab -
käes aasta kõige helgem aeg,
kõikjal kõlab lähedaste naer!
/24.12.2008/

Raamatute võlumaailm

Möödunud nädal oli erakordne seetõttu, et päris mitmel korral sattusin inimestega arutlema raamatute teemal. Avastades seda, milliseid raamatuid on teised lugenud ja jagades omi muljeid raamatutest, mida ise lugenud olen. Põnevad on sellised jagatud seiklused raamatute võlumaailmas.

Loomulikult olen nädala jooksul ka ise üht-teist lugenud. Lõpule viinud Lotte seiklusetele kaasaelamise (täielikult vaimustudes selle vahva koeraplika tegemistest), läbinud Tshehhov'i "Humoorikad jutustused" (tõdedes, et aeg võib küll edasi minna, aga inimesed jäävad oma põhiolemuselt ikka samaks), ekselnud erinevate raamatute tegelaste keskel läbilõikekogumikus "Ümbrik". Mis kõik mahub sellesse aega, kui oled otsustanud ennast järjekordselt kirjanduse kätte usaldada!

Päev iseendaga

Selline oli plaan - võtta kasvõi kord aastas endale selline päev, kus saan vaid iseendaga olla. Kuid siiski polnud see päris selline päev. Ühest küljest tegin juba ise sammu teises suunas - tahtsin raamatuid lugeda ja muusikat kuulata. See aga tähendab ju otseloomulikult kellegi teise seiklustele kaasaelamist. Teisalt aga kaasaegsete sidevahendite kaudu jõudsid minuni paljude heade inimeste jõulusoovid - nii kirjalikult kui ka suuliselt. Tore oli see iseendaga olemise päev, mis küll päris sõna-sõnalt selline polnud, kuid suuremalt jaolt sisu poolest küll.

Väike jõulusoov

Need jõulud on erilised. Need jõulud on õnnelikud ja südamest südamesse. Aitäh kõik kallid inimesed, kellega on olnud rõõm kokku saada, sooje sõnu vahetada ja häid soove soovida.

Õdusat olemist, mõnusat mõmisemist ja head aega heade inimeste seltsis!

Palju või üldse mitte midagi

Kas oled vahel märganud, kuidas elu oma vallatuid trikke teeb? Sattusin ükspäev jälle selle peale mõtlema. Ajendiks oli mobiiltelefon, mille olin vaigistatuna lauale jätnud. Kuidas on sedasi, et päevade kaupa ei helista mitte keegi ja oodata kellegi kõnet tundub mõttetu ning neil hetkedel, kui telefon oled paariks tunniks käest ära pannud, on helistajaid hulgi ja korraga oled kohutavalt nõutuks (ei-ei, mitte et miskit teha ei mõistaks, vaid paljud "nõuavad" kontakti) muutunud? Või siis teine kuhjumise näide mobiiltelefoniga seoses - täpselt samuti vaikib ta kangekaelselt mitmeid päevi ja tunde ning siis, kui keegi helistab, leiab ka keegi teine, et tal just selsamal ajal tingimata tarvis on ühendust saada. Nõnda ongi elus suhteliselt kindel reegel: kas on korraga palju või üldse mitte midagi.

You can sell any dream to me

Peas kummitab see fraas - sõnad on pärit ühest välismaisest hitist. Need sõnad väljendavad väga täpselt seda, mida ma tunnen, millise arusaamiseni olen enese sees jõudnud. Lihtne tõdemus, et oled mu sees sellise töö teinud, et olen valmis iga Su sõna neelama. Tean, et see pole Su eesmärk olnud, kuid vähemalt minu oled Sa kuulama pannud - mitte kuulma (kuuljaid on ju palju), vaid justnimelt kuulama. Kuulamise sees olen avastanud, kui palju imelist on maailmas leida, ja nõndaviisi valmis tõdema, et tõesti võid Sa mulle "müüa" mistahes unistust - mõistlikku arutlemismeelt kaotades olen nende enesele rõõmustamiseks valmis.

Pööripäev

Täna on pööripäev - st et nüüd on kõige pimedam aeg möödas ja päevad hakkavad taaskord pikemaks minema. Olen rõõmus, et selleks korraks on siis valguse ja pimeduse piirjoon ületatud ja kevad pole enam üldse kaugel.

Lisaks sellele, et täna on pööripäev, algas ka talv. Vahvat talve soovin siinkohal kõigile, kes sellest aastaajast vähegi lugu oskavad pidada.

Ma loodan, et sel aastal
on talvel korralik plaan
kõik veed kindlalt katta jääga,
sest ilma jääta on hülged hädas -
pojad kasvades nii võivad hukka saada
ja nende esimene aasta võib ka viimaseks jääda.

Sellise jõulusalmi olen võlgu kõigile neile, kes oma kingi seest leidsid paberist hülge, mis küll rohkem draakoni või dinosauruse moodi välja kukkus.

Kuid pööripäeva parim hetk oli ühe plaadi rõõmustamine, milles sisaldus ka järgmiste (pööripäevale kohaste) sõnadega laul:

Kiiruga päev libises läbi toa,
näitas kus praod ja kust värv seinalt maas,
näitas, et keegi akende ees vaatab lund
ja näeb, läbi on päev juba hommikul.

Ringiga taas olen toas tagasi,
öösel kõik teed pilgeni sadasid,
lõpuks on aega enese sees teha ring
ja hea olla on koos oma hingega.
/Jaan Tätte, "Keegi vaatab lund"/

Sisukust avastades

Kui oled kelleski leidnud selle sisu, mida oled otsinud, siis iga kohtumine sellise inimesega on justkui uus kinnitus sellele, et on olemas need inimesed, kelle sisukuses võid alati kindel olla. Iga kord selle inimese uusi tahke märgates võid avastada, kuidas üha sügavamalt satud austama seda inimest temas peituva pärast. Head sisukate inimeste leidmist!

Sõnad südamesse

Mõned sõnad on säärased, et lähevad otse südamesse. Ise selle jaoks luba küsimata otsustavad nad minna Su hingesügavustesse ja puudutada sealseid õrnu hingehelmeid, pannes pisarad Su silmist kontrollimatult voolama ning võttes Su lihtsalt hingetuks. Sellised imetabased võimed on vahel väikestel sõnadel. Nad tulevad Su juurde ja suurima heameelega lased Sa neil enda seest läbi minna - et pärast siis rõõmustavalt tagasi vaadata ja tõdeda, et oli liigutav aeg.

Päkapikk jõudis kohale

Täna jõudis kohale päkapikk, mis kõigi eelduste kohaselt on nüüd kogu täiega minu oma. Olen vist päris hea laps olnud, et olen sellise au osaliseks saanud, et päkapikk suisa isiklikult on otsustanud minu juurde tulla ja ka pikemaks pidama jääda.

Mõte suudab kõike

Kui palju ikka mõjutab meid see, kuidas me ühest või teisest asjast mõtleme. Sellest ei saa aru seni, kuni ei ole järjekordses olukorras, kus jõuad arusaamiseni, et see, kuidas Sa üht või teist asja võtad, on kinni selles, mis Sa sellest asjast mõtled, kuidas ennast selle suhtes häälestad. Ja nõnda avastad, et kannad positiivseid emotsioone ühelt healt asjalt üle teisele samalaadsele heale asjale. Taipad vast peagi kogu selle asja juures, et tegelikult pole see kõik enamat, kui Su enda mõttetöö vili. Aga vahet pole, sest mõttemasin on tööle rakendatud ja sellest ehk ongi parem. /Muidugi annab aeg arutust, mis ja kuidas. Aga ma tõesti loodan, et asi liigub edasi suunas, mida ma soovin - mina olen valmis!/

Sõber

Sõber -
viietäheline sõna.
Sõna, mis kirjeldab
kedagi hindamatut,
kedagi erilist,
kedagi arusaavat,
kedagi hoolivat.
Sõna, millesse mahub
kõik suurepärane.
/16.12.2008/

Ahju kütavad

Nõmmel tervitas mind täna üks täiesti suurepärane lõhn - küdevate ahjude soojendav hõng. Mõneks hetkeks võtsin aja maha ja lasin oma haistmismeelel õhus hõljuvat aroomi nautida. Nendel momentidel sulgusid justkui iseenesest silmad ja vaimusilma ette kerkisid mõnusad hetked kusagilt lapsepõlve tõelistest talvedest.

Igal asjal oma koht

Mulle meeldib kirjutada. Ilmselt paistab see ka siit nendest sissekannetest välja. Aga ometi on see siin vaid üks osa nendest asjadest, mida ma kirjutan - see siin on koht positiivsusele, imetlusele, vaimustusele. Õnneks on olemas veel mõned kohad, kuhu jõuavad teised mõtted ja ülestähendused - on olemas paik, kus saan ennast välja elada (või siis välja kirjutada), kui hing ikka täiesti täis on (vahel ju juhtub ka seda), ja on olemas koht, kuhu saavad kirja need mõtted, mis avalikkuse ette pole veel valmis astuma. Ja nõnda ongi igal asjal oma koht.

Kui palju jõuab?

Tehes ülevaadet, millega olen tegelenud viimastel aastatel, avastasin ootamatult, et olen elanud ikka päris värvikirevat ja toimetusterohket elu. Kui vahel tundub, et elu kulgeb vaikselt ja ilma suuremate sündmusteta, siis kõigele tehtule ja kogetule tagasi vaadates võib ootamatult avastada, et nii palju erinevaid emotsioone on päevadest läbi käinud, et päris hämmastav kohe avastada. Ja arvata on, et nii palju rõõmsaid hetki on kõigis nendes sündmustes olnud. Loodetavasti jätkub kõik samas vaimus ja ka edaspidi on antud õnne sedasi tegusalt ning rõõmsameelselt elust läbi astuda.

Täht langes...

Kui nüüd lasta samas vaimus edasi, siis peaks kogu kupatus välja nägema sedasi:

Täht langes ja peeglina siledat vett
õrn virvendus riivas kui pelk meelepett,
vaid põgusalt näha sain helkivat rüüd,
mu hing sinu kätes, kus oled sa nüüd.
/Anzori Barkalaja, "Täht"/

See salm kirjeldab päris hästi seda, mis toimus pühaööl ja -päeval. Öösel võis taevas näha langevaid tähti ja merel virvendamas hõbedast kuuvalgust, päeval aga oli meri nii sile, et kohati suisa valgeks muutus. Selline on looduse poolt pakutav valguse, varju ja väikeste imede vaatemäng, mida igal hetkel vaatama kutsutakse - leia vaid mahti ja hing täitub hellusega.

Üksteist peab hoidma

Ise rõõmu jagades kipub olema sedasi, et Sulle endale saab osaks rõõm - just sedamoodi jõudis minuni ka Raadio Laululaste plaat "Üksteist peab hoidma". Mõned lood sellelt plaadilt olid mulle ka juba enne tuttavad (nt seesama plaadi nimilugu, millega tegin lähemat tutvust möödunudsuvisel Noorte Laulu- ja Tantsupeol), kuid praegu seda kuulates, muutub plaadil kõlav muusika iga korraga aina lummavamaks. Mõnusad meloodiad, südamlikud sõnumid - mida võiks veel oodata ühelt plaadilt. Aitäh headusele, mis selle plaadile mulle tõi.

Ja jääb mul üle ainult nõustuda plaadi pealkirjaga: üksteist peab tõesti hoidma.

Kuidas saab eeldada?

Kuidas saab eeldada, et inimesed käituvad korralikult, kui oma tegevusega põhjustatakse selline reaktsioon, mis igasuguse kontrolli kaotab? Pole ju midagi teha, kui pinnas, kuhu piisad langevad, on nii tundlik, et õrnemgi puudutus kutsub esile võimsa värina. /Palun vabandust järjekordse ebasündsa käitumise pärast - või ehk peaksin lihtsalt leppima, et minust korralikku inimeselooma enam ei saa, ja lõpetama selle alalise vabandamise?/

Une piiril

Unepiiril jalutades
ei saa päris hästi aru,
milline on elu reaalne
ja unenägudemaa on kus.

Kui midagi olulist
ei vaja tegemist,
siis käia piiril
pole mingi imetrikk.

Kui aga käsil asjad,
milles tarvis tähele panna,
siis unepiirile uitama
Sul pole vaja tükkida.

Soovide silmist lugemine

Vahel on nii, et inimesed mõistavad üksteist ka ilma sõnadeta - vaatad teisele inimesele silma ja kohe tead, mida ta mõtleb. See on mõnus tunne, kui tabad ära, et vahel polegi sõnu vaja - soovid saavad silmist loetud ja mõtted ei peagi leidma väljendamist. Iseäranis vahva on see siis, kui tunned, et õigeid sõnu on nii raske leida ning polegi päris valmis suhtlema asuma.

Kõik endast välja visata

Igapäevases elus võib meie sisse koguneda palju sellist, mille puhul pole sugugi hea, kui ta meie sisse jääb. Siis tuleb leida aeg ja koht, kus see kõik enda seest välja visata. Väljaviskamisprotsess on siinkohal kui saunaskäik, mis nii keha kui ka meele ära puhastab ja seejärel tunned ennast üsna uue ning värske inimesena. Tore, kui tekivad sellised väljaviskamisvõimalused - need tuleb enese alalhoidmiseks usinasti ära kasutada, siis on rohkem jaksu vastu panna sellele porile, mida vahest liiga lahkesti jagatakse.

Varased hommikutunnid

Varased hommikutunnid
leiavad mind eest -
minu jaoks pole veel
otsa saanud päev eelmine.

Varased hommikutunnid
leiavad mu sassis pea
ja tundetulvades mäslevad
kaldad hingeservadel.

Varased hommikutunnid
on tunnistajaks erutusele,
mida ei ole suutnud vaigistada
ka läbitud kilomeetrijada.

Varased hommikutunnid -
kell kuuelt seitsme poole
on juba alustanud teed,
vaid loetud minutid seitsmeni on veel.

Nagu tellitud

Mõtlesin täna ühele inimesele helistamise peale ja nagu tellitult tuli ta hoopis mu teele. Elu käib ikka oma kummalisi radu pidi ja kuidagi ei mõista, kes ja kuidas seob omavahel mõtted ja tegeliku elu. Vahel lihtsalt juhtub päris uskumatuid asju - hakka või imedesse uskuma.

Olgu Sul sada sõpra

Kui igapäevastes toimetustes jääb endal natukene puudu oskustest või jõust, et üht või teist asja ellu viia, saad aru sellest, kui oluline on, et Sul on olemas inimesed, kes on valmis abistama Sind neis ülejõukäivates asjades. Tore on nõndamoodi avastada, et oled siin elus midagi hästi teinud, kui leidub inimesi, kes neil hetkedel oma nõu ja jõuga abiks tulevad. Ja kui muidu läheb vahel taipamisega palju aega või kipud asju liiga iseenesestmõistetavalt võtma, siis neil hetkedel saad aru, et inimsuhted on hindamatu väärtusega.

Täna meeldib mulle...

...kuidas mehed on ehitatud. Ühe õige mehe tunneb ära selle järgi, et andes talle lahendamiseks mingi ülesande, ei jäta ta enne, kui lahendus käes on. Selline ehitusviis mulle meeste juures meeldib. Sisemiseks sunniks võib sel juhul olla kas meheuhkus (mina, mees, ei saa nüüd hakkama - see pole lihtsalt võmalik) või siis lahendamiskirg (mingi lahendus peab siin ju olema, see tuleb mul vaid üles leida). Igal juhul võib päris kindel olla selliste meeste kätte mõne oma probleemi usaldamisel, et see lahendatud saab.

Hindan ja imetlen sellist omadust meeste juures - mina küll ei jaksa nii pikalt ja sihikindlalt eesmärgi poole astuda, kui üks probleemi lahendamisega tegelev mees, ma tüdinen juba varakult ning löön lihtsalt käega.

Kohe saab täis

Mõned minutid veel
ja saabki kohe täis.
Kuu saab oma järjekordse
ringi jälle täis.

Ei ole enam poolik,
pole enam vana,
pole enam noorik,
on vaid terve kera.

Kuis kuud täita,
ei mina seda tea,
ja pole vaja laita -
ma teadmagi ei pea.

Üks üsna õnnelik päev

Õnneks on tõesti vähe vaja. Täna olid õnnetoojateks sõnumid sõpradelt. Jälle olen õnnesoonel liikumas - nõnda võin ju ennast suisa õnneseeneks pidama hakata. Siia võiks ju lausa mõni luuleridagi sedasi tekkida? Aga praegu on pea laiali otsas ja sõnade salmiseadmine ei pruugi just eriti hästi õnnestuda.

My happy place

Kummaline oli see tõdemus, milleni jõudsin, kui täna vanu aegu meelde tuletasin. Avastasin, et olen mingil ajal väga melanhoolsete emotsioonide mõju all olnud ja praegu olen oma "õnnelikus kohas". Huvitav on avastada, milline võib olla maailm, kui ise oled ühe mätta teise vastu vahetanud.

Silmarõõm silmapiiril

Mul pole ammu ühtegi tõsisemat silmarõõmu olnud. Pole vist olnud sedamoodi aeg. Siis aga tekkis ootamatult üks - kui paar päeva veidi teistsuguses seltskonnas viibisin. Paar päeva sain lasta oma silmadel tema peal naudiskleda. See polnud enamat, kui vaid pealevaatamisest saadav nauding. Olin ta juba peaaegu unustanud, kui ta täna mu teele sattudes ennast meelde tuletas. Naersin selle üle, kuidas ma püüdsin jätta muljet, et olen kangesti nähtamatu (kuigi teadsin kindlalt, et tema meie sellest mõne aja tagusest kohtumisest midagi ei mäleta). Ometi leidsin meie teid pidevalt ristumas. Ise vaikselt silmanurgast silmarõõmu silmas pidades andsin parima, et mitte teda avalikult vahtida. Aga silmad justkui iseenesest sattusid teda otsima - silmadele ju ikka rõõmu vaja.

Õnnelik, taaskord

Mõtlesin, et olen taaskord hiljaks jäänud. Mõtlesin, aga eksisin. Nii tore on sellise eksimuse osaliseks saada. Niisugune on üks lugu ühe järjekordse soovi täitumisest.

Sooviks oli raamat. Kuigi võiks arvata, et lasin ennast heidutada sellest, et raamat on tõlgitud, mitte originaaltekst, siis rõõmustasin südamest õnneliku juhuse üle, mis mu soovi täitis.

Nüüd aga on ees vaid nauding, seiklemine, kaasaelamine. Tore on nii õnnelik olla!

Päkapikud toimetavad

Kuigi õige jõuluaeg pole veel päris käes, olen viimastel päevadel avastanud, et päkapikud toimetavad suure hoolega. Südame teeb soojaks, kui taban kuskil mõne väikese päkapiku vallatu ja heatahtliku teo. Vahvat päkapikuaega, head lapsed!

Mõistetav keel

Jälle üks täiesti juhuslikult minu kätte sattunud raamat. Lugesin seda ja kuigi lood polnud just väga rabavad, oli neis siiski midagi sellist, mis kaasa elama pani, mis tegelastega samas taktis hingama sundis. Kuid parim osa oli veel ees. Ühe loo keskel hakati korraga rääkima minu jaoks sõnadetagi mõistetavat keelt. Selline üleminek, selline muutus pani heldima. Kuidas keegi on sõnadesse pannud täpselt sellised mõtted, mida vahel olen tundnud. /Sulev Raudsepp, "13 kriminaallugu"/

Kõigel on põhjus

Ma ei tea, kummast otsast ma seda asja nüüd alustama peaks? Aga alustan siis sealt, kus minu arvates algus on.

Üks kingitus ootas juba pikemat aega pakkimist ja ma ei saanud üldse aru saada, miks ma ei ole võtnud seda paari minutit aega, et pakkimine läbi viia. Kogu aeg mõtlesin, et miks mul kohe kuidagi ei teki vajalikku aega. Täna, viimaks siis pakkimise juurde asudes, sain oma vastuse - enne lihtsalt polnud veel õige aeg kätte jõudnud. Nüüd te kindlasti mõtlete, et mis siis ühes pakkimise protsessis nii erilist olla saab, aga kohe ma selgitan.

Oli mul siis kingitus, CD-plaat, juba enam-vähem ära pakitud, kui turgatas pähe üks mõte. Haarates eile plaadiriiulilt ühte plaati, mida kuulata tahtsin, leidsin ootamatult, et karp on tühi. Terve õhtupooliku ja pool hommikut otsa vaevasin oma pead, kuhu küll see plaat kadus - tegelesin ka õrna otsimistööga, kuid plaati mul leida ei õnnestunud. Niisiis, tekkis mul kontrollküsimus, kas kingituseks mineva plaadi ümbrise sees ikka plaat on. Pealt vaadates tundus, et on. Millegipärast aga ei tahtnud ma sellega leppida ja tirisin juba peaaegu kinnisest pakist kogu kupatuse välja. Ja mis te arvate, mis ma sealt leidsin? Loomulikult oli seal sees see plaat, mis pidi olema. Aga lisaks sellele olin ma ilmselt kogemata plaadiümbriseid segamini ajades poetanud sinna ka selle plaadi, mille ümbrise ma eile tühjana leidsin.

Selline sündmustejada ajas mind lihtsalt naerma - kõigel on ikka oma põhjus ja kui mingi asja jaoks pole veel õige aeg kätte jõudnud, siis oota, sest võib-olla on mõni teine asi sellega seotud ja see peab enne lahendatud saama.

Tee armastusega, siis tuleb ka töö

Püüan juba terve päeva kuidagi sõnastada seda, mis mu peas kumiseb. Mõtted tiirlevad selle ümber, et midagi armastusega tehes läheb asi ikka lõpuks sedasi, et see tegemine võib Sulle heas mõttes tööd tekitada - saad veelgi enam armastusega tegeleda sellega, millega oled juba alustanud.

Elevus hinges

Eilne Viru tänav leidis enda sillutisel käimas ühe suhteliselt ülemeelikus tujus tegelase. Ma ei mõista, miks sellised elevushetked tekivad, kui järjekordne "missioon" lõpule viidud on.

Selline arutlemine viib mind mõtteni, milline oleks inimene ilma emotsioonide, tunneteta. Sellist asja ei kujutaks ma üldse ette - minu sees "keeb" pidevalt midagi. Ja kuigi vahel ajab katel üle ääre, on selline tundlemine minu jaoks kinnituseks - olen elus!

Juba ette hea meel

Kui leiad mõne sellise kingi, mille kohta tead, et selle saaja kindlasti rõõmustab, siis läheb juba sellise mõtte juures tuju heaks. Mõnus on see tunne, kui oled leidnud täpselt selle, mis kellelegi teisele südamesse minna võiks. Täna oli just ühe sellise kingi leidmise päev.

Väärtused paigas

Lugedes üht lõputööd, mis käsitles rikkuse ja vaesuse mõistet laste ning lastevanemate arusaamades, tundsin jälle seda head tunnet, mis mind vahel valdab. Tajumine, et elu on ikka palju ilusam, kui massimeedia vahendusel mõnikord tunduda võib.

See ülevaade laste ja lastevanemate arvamustest kinnitas mu usku - et lõppkokkuvõttes on siiski kõige olulisemad inimesed meie ümber ja see, kuidas me üksteisest hoolime. Laste jaoks on oluline olla tubli ja töökas, siis on võimalik elus hakkama saada. Veidi küll hirmutas mind laste poolt väljaöeldu - kuigi töö tegemine on oluline, kas pole lapsed ehk oma vanemate väärtuste (ja ehk ka töökultuse) pärast millestki ilma jäänud. Aga see ehk on minu enda eelnevate mõtete ja tähelepanekute vili.

Naturaalmajandus

Naturaalmajandus toimib - enda poolt antule saan kellegi teise käest midagi vastu. Tegelikult olen juba pikalt mõelnud, et minu jaoks on selline variant parim ja sobivaim. Ja hämmastav on avastada, et sellised asjad ka tegelikult toimida võiksid. Üha sagedamini leian ennast olukorrast, kus ise midagi andes, kellegi teise käest midagi vastu saan. Üllatuma paneb see, et ma andmise juures pole kunagi mõelnudki sellise võimaluse peale. Kuid elu näitab, et selline kipub olema inimeste käitumine. Ja see on päris meeldiv. Aitäh!

Kaalukauss

Kui midagi kipub vananema ja ajale jalgu jääma, siis kipume seda ikka uuema vastu välja vahetama. Samas aga on suhteliselt raske loobuda vanast, kui see veel täiesti töökorras on.

Nii ongi mul juba pikemat aega selline kaalukauss ees. Kui mõni aeg tagasi tundus, et tuleb vana kõrvale heita, sest mingeid probleeme temaga aeg-ajalt ikka tekkis, siis nüüd on vana tegija tuhast tõusnud ja kuigi ta kõigega hakkama ei saa, võimaldab ta siiski esmavajaliku ära teha.

Millisel hetkel langeb kaalukauss uue kasuks, ma praegu öelda ei oska, kuid tundub, et see aeg on mu kannatamatuse-kärsituse pärast siiski peagi saabumas.

Kuid samas oleks ikkagi nii kurb loobuda millestki, mis on nii pikalt kaaslaseks olnud ja nüüd taaskord laitmatult tööle hakanud.

Tulete, kui kutsun

"Auuu" - kaigub üle avaruse,
"auuu" - nõnda kutsun teid.
Vaevalt vabaneb kutse mu huulilt,
kui näen teid tulemas enda poole.

Tore on, kui kellelegi saab loota,
tore on, kui alati keegi ootab,
millal kutse teele saadan,
millal abi võiksin vajada.

Kevad peas?

Kõndisin mööda tänavat ja korraga avastasin, et olen tänava ületanud veendumata, kas valgusfooris on ikka roheline tuli. Sellise avastuse peale ei jäänud mul muud üle, kui tõdeda, et kevad on mulle pähe löönud. Mõistan, et talvgi pole veel kätte jõudnud, kuid mis teha, kui looduse vingerpussid selliseid asju esile kutsuvad. On ju see sügis meile juba pakkunud nii suurt lund kui ka sellele järgnevat "kevadvete" aega.

Kaldast sai jõgi

Jah, seda asja siin nimetatakse ojaks. Seda-seda, ära vaata mind nii imestunult. Pole midagi teha, kui ojast on saanud jõgi ja jõest on saanud terve veeväli, mis edukalt ka kõik seni kalda nime kandnud kõrgemad astangud on enda alla võtnud. Ka see kraav, mis tavaliselt tühi püsib, on praegu otsani vett täis. Seal, kus oja kitsasse kividest laotud kanalisse suunatud on, lahutavad veepiiri kanaliservast vaid loetud sentimeetrid.

Tahtmatult tekib assotsiatsioon Ülemiste vanakese ja Tallinna uputamise jutuga. Just selline tunne valdab seda, kes kaeb seda avarat veevälja ja kuulab järjekordsest kärestikust edasi tormava voolu möirgamist.

Vajadus uskuda

Alati on meil vaja kedagi või midagi, kellesse võ millesse uskuda. Alati on vaja, et miski seisaks väljaspool reaalsust, seisaks kuskil eemal. Ikka otsime endale midagi, millesse uskuda. Ja kui juba otsime, siis ka leiame. Loodan, et leitud "usuobjekt" on püsiv.

Üksteist aidates

Mulle meeldisid need paar päeva, kus talv oma täies hiilguses võimutses. Nii tore oli näha ja kuulda, kuidas inimesed üksteist aitasid. Selgelt oli näha, kuidas rasked olud tõid inimestes välja parima - kui keegi vähegi hädas oli, oli abistajaid-aitajaid kohe ligi tõttamas ja abi andmas. Tore oli kuulda lugusid, kuidas maakohtades hoolitseti üksteise eest, et kõigil oleks vajalik olemas. Nii palju inimlikku soojust ja abivalmidust oli nendes paaris talvepäevas. Ehk jagub meile seda ka teisteks päevadeks. Ja inimesed on tõesti ilusad ja head - kui vaid see kõik leiab võimaluse välja pääseda.

Topeltrõõm

Kui ise oled rõõmus selle üle, milline on areng olnud, siis see on vaid ühekordne rõõm. Rõõm aga muutub kahekordseks, kui see, kes Su arendamisega aktiivselt tegeleb, näeb, et tema suunamisest on abi ja areng paistab eredalt silma. Toredad on sellised hetked, kui topeltõõm on õhus ja kõik saavad "premeeritud".

Dieet, veedieet

Ma ei tea, kuidas teised saavad ja suudavad - füüsilise koormuse tõustes juua mahla, jõujooki või veel hullem alkoholi. Mina olen avastanud, et ainus jook, mis sellistel puhkudel joomiseks sobib, on vesi. Teised joogid jätavad talumatu maitse suhu ning uute "harjutuste" käigus ajavad südamegi pahaks. Seega olengi määratud veedieedile ja ise olen sellega ülimalt rahul.

Väga lihtne on...

...nullida seda, mis vähegi normaalne tundub olevat. Piisab ainsast piisast, et kõik senine tühistada. Ja siis hakkab juhtuma - leiad enda eest täiesti uued lahendused, uue keskkonna. Muigad selle peale vaid omaette, et pole siis vaja oma käega kõike järele proovida. Vahel peaks säilitama olemasoleva olukorra, jätma tegemata katse midagi muuta, sest muutused ei pruugi olla päris sellised, nagu soovinud oleme. /Taaskord vaid tagantjärele tarkus./

Hea tervise ilm

Kui väljas oleks pidevalt selline talv, nagu praegu 6ues leida v6ib, siis oleks meil k6igil tervis korras. Valida on p6him6tteliselt kahe variandi vahel - kas tegeleda intensiivsete lumelabidaharjutustega tekitades vajalikke radu v6i treenida jalgade t6stmist ja tasakaalu hoidmist. M6lemal juhul on tagatud paras füüsiline koormus ja 6hetavad p6sed. Selline on hea tervise ilm, mida loodus on v6tnud n6uks pakkuda. Tervis tuleb mühinal!

M6nus!!!

Täna on täiuslik talveilm, just selline, nagu olema peab. Tuul möllab täie j6uga, lumi lendleb ringi. K6ike seda on mul olnud 6nn ka nautida - oma paarikümneminutisest jalutuskäigust selle maru sees v6tsin k6ik - sirge seljaga, silmad avali, k6rvad tormimuusika v6luvat viisi kuulamas sammusin oma sihi poole. Vaid korraks sain tunda tormi teravust - kui tuul lume vastu nägu peksis - kuid rehmasin käega üle näo ja naeratus oligi mu huulil tagasi. M6nus on selline maru!

M6nikord v6id...

...ennast kiita, sest oled teinud midagi, millega rahul olla. Sedasi saad ennast motiveerida - ise endale pai tehes. Ja suureks r66muks selgub, et ühe hobi tulemusena on m6ne eluks vajaliku asja tegemine lihtsamaks ja ladusamaks muutunud. Seeläbi saavad asjad kiiremini valmis ja aega kulub vähem. /Kes koerasaba ikka kergitab, kui mitte koer ise :-P/

Müstifikatsioon

Illusioon v6i reaalsus? Vaid viirastuslikud m6neminutised kokkupuuted. Kuid m6ju aina kasvab. Olin juba täiesti unustanud. Tähelepanu oli mujal. Aga tuletati meelde ja anti märku. Nüüd on tekkinud ootus. Pinnale on ilmunud virvendused. Täielik kaos. Kas karta-hoiduda v6i riskida-peadpidi-sisse-sumada? /Mis kolmest Sa räägid? Mina olen kahte näinud. Ja ka ainult ühte, 6nnetult teist enda k6rvale ootamas. Lähedalt peaks ju ometi paremini paistma?/

Muutunud...

Kui veedad aega koos inimestega, kellega oled olnud tihedalt seotud, kuid kellega pole tükil ajal kokku puutunud, siis v6id ootamatult avastada, et oled muutunud. V6id ennast avastada tegemas asju, mida varemalt ettegi kujutada ei osanud. Ja k6ige selle juures tunned ennast hoopis uue ja parema inimesena - just sellisena, nagu oled enda parimat varianti ette kujutanud. /Arenemiseks on veel ruumi küll, kuid esimesed suured sammud 6iges suunas on astutud./

Rahu ja vaikus

Tänast m6nusat talve nautides leidsin ennast m6tlemas, miks mul seostub lumme mattunud maastik rahu ja vaikusega? Kust tuleb see rahulolutunne hinge, mis silendab koheselt k6ik konarused? Püüdsin p6hjust välja selgitada, kuid ei osanud ühtegi sobivat seletust leida.

0 ja l6pmatus

Meenutades möödunud reedet, mil sai arutletud, kas l6pmatus ja -l6pmatus saavad omavahel kokku, tahaksin hoopis kinnitada, et t6estus (s6nast "t6estuma") hoopis üks teine "seadus" - kui ei ole, siis pole midagi, kui on, siis on kohe palju. Veel selle nädala alguses vaevlesin lugemisvara puuduses. Praeguseks olen aga lahkete inimeste abiga varustatud arvuka lugemisvaraga - leiduks nüüd vaid küllaldaselt aega, et k6ik läbi lugeda. /Mis ka ei oleks - p6hjuse virisemiseks leiab ALATI ;-)/

M6ni raamat on...

...täpselt minu jaoks loodud. R66mustasin endale hiljaaegu just ühe sellise raamatu - ega kaane ja pealkirja järgi saa kunagi otsustada, kas raamat sobib v6i mitte, aga pealkiri "Pilvevaatleja käsiraamat" m6jus kutsuvalt ja nii see raamat mulle saigi. Nüüdseks olen sellest oma paarkümmend lehekülge läbi lugenud ja iga järgneva lausega lummun üha enam kirjapandust ning tunnen ennast aina enam kirjeldatuga kaasa minevat. Teadagi miks - olen ju minagi pilvi vahtinud ja neid fotosilmagagi kinni püüdnud.

M6ni päev on...

...väga m6nus. Juba hommikust peale on k6ik vahva, tore, m6nus, hea. Täna on just selline päev - maad kattev lumevaip ja peaaegu katkematu lumehelveste langemisvoog (mul on ikka maruhea meel, et talv on otsustanud meie juurde tulla - silm suisa puhkab valgel maastikul), head ja toredad inimesed, m6ne inimese hooliv m6te, millega ta Su hetkega 6nnelikuks teeb, m6ni tegu, millega saad ise kellegi päeva veidi r66msamaks muuta, m6ned magusad minevikumeenutused ja m6ned m6nusad tulevikuootused.

Valmis?

Ja ongi jälle käes see aeg, kui uisutamisoskus tänavatel liikumisel kasuks tuleb. Kuigi v6iks arvata, et uisutamine pole eluliselt oluline, on meie klimaatilistes tingimustes muutunud maapinnaga libisevas ühenduses olemine ainsaks v6imaluseks endale viga tegemata ühest kohast teise liikuda. Siit ka küsimus: "Valmis?"

Lumehelbed

Nad on kerged, nad joonistavad 6hku imelisi pilte oma teel maapinnale. Vahel on nad suured ja rasked, vahel on nad väikesed ja 6hk6rnad. R66mu tekitavad nad igal juhul. Head lund!

Hool

Mul on hea meel, kui kellelgi läheb hästi. Ma r66mustan, kui keegi oma r66mu minuga jagab. Kuid kahjuks ei lähe k6ik alati nii, nagu loodame - siis pole muud, kui pea püsti ja nende toel, kes hoolivad, edasi! /Hool, hoolitsus, hoolivus - neid vajame ise ja jagame ka teistele./

Roheline meri

Viimased kolm päeva (varasemas statistikas on mul augud sees) on meri olnud väga roheline - teda vaadates ei suuda ma ennast piisavalt veenda, et on novembri keskpaik - sügisene meri on mu silmis alati sünkjas-must olnud. Kuid mere praegune rohelus haaras mind oma rüppe - roheluse taustal m6jusid valged laineharjad 6rnade ja eriti v6luvatena - seda olekski v6inud vaatama jääda.

Ainult positiivne

Avastasin, et mul on suurepärane oskus, kui tahan, leida asjadest ainult positiivset (arvatavasti on see samamoodi ka negatiivse leidmises - kui tahan, siis v6in ka peamiselt seda leida). Huvitav on see, kui palju ikka inimese enda m6ttemaailmast s6ltub, kuidas ta suhtub enda ümber toimuvasse.

Päris 6nnelik

Kuna olen palju saanud, siis olen tahtnud midagi ka vastu anda. Kurvastades m6tlesin, et olen liialt noor, et midagi tarvilikku anda. Kuid selgus, et mul oli midagi muud anda. Ja nüüd ma olen päris 6nnelik - sain anda midagi, mis tarvilikuks osutus. Mis v6iks olla veel vahvam, kui tunda, et oled saanud anda, ja sellest, mis andsid, on kellegi teise maailm rikastunud.

Ei vahetaks millegi vastu

Kui antakse v6imalus näha inimese täiesti siirast üllatust, siis ei vahetaks mina sellist vaatepilti mitte millegi muu vastu. Näha, kuidas inimene reageerib olukorramuutusele, millise leidlikkusega leiab lahenduse tekkinud situatsioonile, on t6eliselt vahva.

Igas päevas on teinegi päev

Kui reede 6htul tekib laupäeva tunne ja öised toimetused on alles ees ning kui pühapäeva hommikul ei saa enam üldse aru, mis päevaga tegemist on, siis v6id üsna kindel olla, et igas päevas on sees veel teinegi päev ja viskiklaasid tekivad justkui iseenesest m6lemasse kätte. Loomulikult on sellistel aegadel saatjaks nii killuke päikest kui ka tükike kuud.

Unistuste unenägu

Selles unenäos oli k6ike - naeru, m6nusat suhtlemist, inspiratsioonipuhanguid ja loomulikult laulu (nii v6imsa häälematerjaliga ettekantut kui ka 6rna ja veidi ara esitusega). Sooja tunde tekitas v6imalus näha loomeprotsessi k6rvalt. Unenägu oli justkui tänapäevane, aga samas kahe maailmas6ja vahelisest ajast. Milline r66m on sellise une järel ärgata! /S6nad saadan Sulle eraldi, kui nad viimaks valmis saan./

Ei kunagi...

Vaid nädal tagasi küsisin siinsamas: "Millal ometi?" Nüüd, nädala jagu targemana, pean t6dema, et arvatavasti ei saabu soovitud aeg kunagi. Sellise järelduseni j6udsin, kui olin järjekordselt oma v6imaluse maha maganud. Ikka ja jälle needsamad sidehäired - lühikesse aega püüad v6imalikult palju sisse mahutada, kuid alles hiljem taipad, et see, mis meelel olnud, pole Su enda peast kaugemale j6udnudki (p6hjendus - ei tulnud jutuks). /Mul on enda saamatuse pärast päris piinlik :$/

Magus valu

Lihasvalu on, vähemalt minu kogemuse p6hjal, kolme erinevat liiki - treenimatusest tulenev, heast trennist tulenev ja kahjuks ka variant, kus oled lihase ära venitanud v6i rebestanud. Hea tunde tekitab minus see keskmisena nimetatud valu. Ise nimetan seda magusaks valuks - märk piisavast treenitusest ja viimase trenni efektiivsusest. Viimane nädal on mulle pakkunud kahte sellist valu käes "m6nulemise" päeva ;-) Siia sobib hästi sporditeadlaste t6siteaduslik t6demus: sport on tervisele kahjulik.

V6in lutsu visata

Ma olen väga naiivne. M6tlesin, et kui mul läheb kell katki, siis pöördudes kellafirma (Swatch'i) kohaliku esindaja poole, v6iks mu kell remonditud saada. Aga mis tuleb välja? Eestis ei remondi neid kelli keegi. Alternatiive pakuti välja kaks - kas annan kella välismaal olles remonti v6i viskan kellaga lihtsalt lutsu. Valik on minu. Praegu langeb mu valik sellele, et ma ei lase ennast häirida asjaolust, et vahetevahel pean kella "järgi aitama". Peab vist hakkama Patek Philippe'i poole vaatama ;-)?

Naljakas r6huasetus

Juhtusin täna üht vale r6huasetusega lauset kuulma ega suutnud kuidagi naeru tagasi hoida. Üks küsitleja pöördus ühe inimese (v6imaliku küsitletava) poole: "Vabandust, te EI SOOVI meie küsimustele vastata!" Palve v6i küsimuse asemel muutis r6huasetus lause puhtaks faktikinnituseks. Tean, et teiste 6nnetuse üle ei ole ilus naerda, aga naer purskus minust päris kontrollimatult välja (tean, kes on mu kangelane, kellelt "n6nda korrektset" käitumist 6ppinud olen ;-)). Palun väga vabandust!

Pildid...

...Viinist

R66m 6nnestumisest

Kui oled palju vaeva näinud ja hakkad juba proovimisele käega lööma, sest tulemusi ei paista kusagilt, antakse Sulle nähtud vaeva eest "preemiaks" r66m 6nnestumise üle. Mida rohkem oled vaeva näinud, seda suurem on r66m. Ja see sisemine tugevnemine annab palju juurde. Piisab ainuüksi m6ttest: ma suudan! /R66mustades hea tunde üle, mis tekkis uue oskuse omandamisel./

Muutumisvajadus

Annan endale korralduse: unusta k6ik senine, alusta puhtalt lehelt. Korraldusi on kerge jagada, kuid ikka kipuvad sammud juba sissetallatud rajale. M6istan, et n6ndaviisi on k6ik liiga lihtne. Ehk aitab siiras soovitus: l6peta laisklemine, näed ju, kui palju teised vaeva näevad, pinguta siis Sinagi.

M6tlemine - m6ttetu tegevus

M6tlemine tundub täiesti m6ttetu tegevus olevat. M6tiskled mingil teemal, analüüsid k6ik p6hjalikult läbi ja milline on tulemus? Variante on peamiselt kaks. Esimesel juhul avastad, et oled pikkade m6lgutuste tulemusena alguspunktis tagasi. Teisel juhul aga leiad, et v6imalikke m6ttearendusi on n6nda arvukalt, et keegi ei suuda neid hoomata. Nii tundubki parim teguviis olevat ennast m6tlemisest säästa ja loobuda liigsest ajaraiskamisest. Teooriaks on selline soovitus sobiv, kuid m6ttevoogu ei peata miski.

Ööhääled

Kuulun nende 6nnelike inimeste hulka, kelle elamist välismaailmast ei lahuta pakettaknad. See aga tähendab, et enamus 6ues toimuvast j6uab mu k6rvu ka siis, kui aknad kinni on. Sel aastal on olnud arvukalt selliseid öid, kus tormituul on akende peal oma muusikalisi v6imeid arendanud. Viimane selline harjutustund toimus ööl vastu teisipäeva. Kuigi ööhääled kipuvad unel6nga katkestama, meeldib mulle kuulata looduse möirgeid. M6elda vaid, millistest r66mudest ma v6iks ilma jääda, kui heliisolatsioon toimiks...

Spontaansus

M6nikord, kui mingist ideest vaimustun, avastan ennast suhteliselt m6tlematult tegutsemas - siht silme ees terendamas teen seitsmepenikoormapikkuseid samme. Kui esimene eufooria üle on läinud, üllatun, millesse ennast taaskord mässinud olen. Kuid üldiselt on mul 6nnestunud sääraste spontaansete tegude vilju nautida ja eks on soodsad tulemused olnud teatavaks motivaatoriks edasisteks m6tlematuteks otsusteks.

Millal ometi?

M6tted kumisevad peas, k6ik on kenasti läbi m6eldud. Aga elu teeb oma korrektiivid ja nii jäävadki plaanid enamasti teostamata. Millal ometi saan edasi anda k6ik need peas keerlevad m6tted? Millal ometi saabub see hetk? Ehk ikka peagi saan k6ik kogunenu endast välja paisata?

M6tetelugemine

M6tetelugemise käigus saab keegi teine teada m6ne Sinu m6tte nii, et Sa seda s6nadesse vorminud ei ole. Tore on see tunne, kui m6ne seesugust kunsti valdava inimese ligidale satud. Ja k6ik on imelihtne ning otseloomulikult s6nadeta selge.

Uus inimene

Täna nägin ühte uut inimest. 6igemini küll nägin ühe "vana" inimese sellist külge, mis ta minu silmis täiesti uueks muutis. Ja muutus oli nii naljakas, et pidin k6hu naeru pärast peaaegu ära nihestama. See inimene on varemgi suutnud mu m6nusalt ja ohjeldamatult naerma ajada. Tore on, kui on m6ni selline inimene, olgu ta siis pealegi seekord uus. Jään ootusärevalt ootama järgmisi kohtumisi selle inimesega!

Kandvad momendid

Lisaks k6igele muule leidsin ennast eriliselt nautimas kahte kandvat momenti. Esiteks kui noaga l6igatud pausi, mille ajal oleks isegi udusule kukkumine metsiku müra tekitanud. Ja teiseks mehiste häälte mahedat ja sulnist k6la - täiesti "6iges" kontekstis, kuid siiski absoluutselt ootamatut. Kaks pöialt püsti! /Jätkuvalt sügavalt lootusetus situatsioonis/

Üksi hea, teistega koos veel parem

Vahel m6tled, et ühest ainsast heast piisab - seda siis, kui see üks on t6esti hea. Kuid ajapikku selgub, et kui see hea teiste headega kokku puutub, muutub ta millekski veel paremaks. Ja et üheskoos ja üksteist innustades saab k6ik unelmale ligilähedaseks.

Lennutants

Juba hommikul andsid kaks varest taevalaotusel tedremänguetenduse. Pärastl6unal aga teostas sünkroonlennu demonstratsioonesinemist tundmatuks jääda sooviv linnuparv - lummav kava kestis oma 10 minutit. Vahva, kui sellisele lennutantsule juhtud peale sattuma.

Linnar

Linnari looming

V6etakse ja topelt antakse vastu

T6mmatakse täielikult tühjaks - see k6ik toimub märkamatult, sest ise oled valmis k6ike loovutama. Kuid just selline k6ige loovutamine annab topelt tagasi. Ja imestad, kuidas füüsilise väsimuse taustal on vaim vahe ja v6iksid kasv6i koheselt lendu t6usta. Kui aga arvad, et andmise-saamise kanal on sulgumas, lükatakse kanalisse midagi seesugust, et saabub k6ikeh6lmav kulmimatsioon. Pole siis imestada, et tahad seda k6ike ikka ja jälle kogeda.

Kaunidus

Jah, vorm ega ka tehniline teostus pole täiuslik. Kuid kuna miski k6rva ei riiva ja tunned ära sellise r66mu ning ulakuse, mis suudab haarata vaid oma tegemisi t6eliselt nautivaid inimesi, siis tabad ennast kaunidust avastamas tahumatu pealispinna all. /Siin keegi varem pole käinud, siin laulud vedelevad maas (Jaan Tätte, "Kevade laul nr 2")/

Loogikageeniused

Vahel on lihtsalt jabur. K6ik on täiesti ajuvaba ja teeb nalja. N6nda läks seegi kord - paras seltskond geniaalseid inimesi, üks väide ning täiesti täiuslik loogiline m6ttekäik. Ja tulemuseks: kuna hallvares on rändlind, siis eestlane on soomlane.

Matemaatikageenius

M6nikord lihtsalt läheb sedasi, et tunned endas ära geeniuse. Seekord 6nnest mul matemaatilise lahutustehte tulemusena saada täiesti suurepärane tulemus. 57 lahutasin ~30 ja sain 35. Milline geniaalsus - arvan, et teiegi ei suuda ära imestada.

Jalavarjude eri (vol 3)

Keset üldist melu avastasin ennast taaskord vaatamas, mis kellelgi jalas on. Ennastki ajas naerma, miks mu pilk just jalavarjudele takerdus. Ja tuli meelde, kuidas oktoobris oli üks selline nädal, kus peamiseks meelelahutuseks oligi jälgida, millised kingad kellelgi on. Ja naer, loomulikult iseenda üle, ei tahtnud kuidagi l6ppeda...

See olen mina!

S6nad kaiguvad k6rvu, kuulad ja k6igi lugude peale saad kokku oma loo. See oleks justkui mosaiik, mida kildudekaupa kokku pannakse. Kuna valik on lai, v6id igakord isesuguse pildi endast maalida. Täpselt nii mitmekülgne olengi ja igakord veidi erinev. Aga peamine jääb - armastus, austus ja muidugi siiras r66m.

6nn tahab välja pääseda

Päevad pole sugugi vennad - kui eile sain "riielda", et ei oska r66mu tunda, siis täna tehti meile mängupartneriga kompliment, et siiras mängur66m on ka teistele silma hakanud. Aga nii see just ongi - kui teed viimaks seda, mida oled tahtnud väga pikka aega teha. Kui nüüd m6tlema hakkan, siis on lemmiktegevus mulle hulgaliselt komplimente toonud - ju see siis ikkagi on päris "minu asi" ja seet6ttu mu ka sedasi 6nnelikuks teeb. Ja aina paremaks läheb, sest rütm on juba päris hea ja lustimine on algamas.

Topeltvapustus

Kui suur on t6enäosus, et m6ni asi suudaks kaks korda vapustada? Mitte just väga suur? Jaan Tätte "Kaotajad" sai sellega hakkama. Esmakohtumine leidis aset helikandja ja laulus6nade kaudu. Neid kuulates tabasin ennast hämmeldununa - nii täpselt voolivad need välja meie igapäevaelu. Teistkordse vapustuse sain "Kaotajaid" lugedes. Ikka loodad, et k6ik läheb hästi, kuid siiski selgub l6puks alati, et neid, kes paistavad heade kavatsustega silma, ei saa usaldada. Ja vahetevahel on reetmine surmast hirmsam.

Naeratus pisiasjast

Märgates vibratsiooni tulemusena veeklaasis tekkinud ringlainetust ja sellest tingitud varjudemängu kerkisid suunurgad justkui v6luväel ülespoole. Ja juba säraski lai naeratus üle näo. Vahel on t6esti imevähe vaja selleks, et tuju heaks muutuks ja m6ni uus avastus sädeme silmisse tooks.

Kummastatud

Taevakanaleid satun nägema haruharva ja seet6ttu ehk olengi hämmeldunud. P6hjus peitub selles, et enamasti vaid kuulen muusikat, kuid nüüd läks mul "6nneks" muusikat ka näha. Kas siis t6esti ei ole v6imalik muusikamaailmas muudmoodi läbi lüüa? Mitte et oleksin midagi enneolematut näinud, vaid ehmatav oli pildimaterjali üsna ühesugune alltekst. Ja n6nda väheneb igasugune soov taevakanalitest "valgustatud saada".

Keeleprobleemid, taas?

Kuigi ma pole kunagi saksa keelt 6ppinud, tean elementaarseid väljendeid (tere-head aega-tänan-palun) ikkagi. Kuid nende kasutamist pidin endale Austrias viibitud aja jooksul pidevalt meelde tuletama - kogu aeg kippusid prantsuskeelsed s6nad enne suust välja tormama. Koduteel avastasin, et rootsikeelsed aitäh-nägemist tulid hoopis loomulikumalt üle huulte. Ju peitub seletus selles, et m6istus v6tab kasutusele lihtsaimad variandid ja saksakeelsed viisakusväljendid nende hulka ilmselgelt ei kuulu.

Mis "Helisev muusika"?

Kui küsida keskmise austerlase käest, kas ta teab midagi "Helisevast muusikast", siis kipub vastus eitav olema. Von Trapp'i perekonda (kellest "Helisev muusika" pajatab) veel ehk teatakse. Mul aga tekkis selle peale küsimus: mida teab keskmine eestlane Austriast? Viini ja seda ümbritsevaid metsi, Mozart'it ja valsse, Alpe ja minu nimekiri umbes siinkohal l6pebki. Lisaks muidugi sellesama "Heliseva muusika" loodud ettekujutus. Pole just palju?

Jälle l6hnal6ksus

Kas olete ennast leidnud silmi sulgemas ja l6unamaiseid sumedaid öid meenutamas, kui s66rmeisse tungib iseloomulik l6hn m6nelt Kesk-Euroopa linna tänavalt? V6i ehk olete ennast unustanud hoopis maitseaineteleti äärde unistama vaid seet6ttu, et 6hus on vürtside h6ngu? Sellised olid minu sellenädalased l6hnal6ksud, mis mind ümbritsevast m6neks ajaks eemale kandsid. Leidsin ennast seepeale t6demas, et l6hn v6ib vahel määravaks osutuda. Hea meelega olen ka edaspidi valmis säärastesse l6ksudesse langema.

Vincent van Gogh

Mulle meeldivad näitused, mis annavad ülevaate kunstniku arengust. Just seesugust rännakut läbi Vincent van Gogh'i loometee 6nnestus mul nautida möödunud pühapäeval. See jalutuskäik kinnitas üht mu ammust m6tet - selleks, et omandada vabadus, tuleb omandada "raam". Alustades täpsetest ja detailsetest "piltidest" liikus pakutud väljapanek üha üldisemate ja vahest ehk just seet6ttu emotsionaalsemate "väljav6teteni". Enim meeldisid mulle vallatud jooned van Gogh'i viimastelt teostelt ja erksad värvilahendused.