Leidsin ennast mõtlemas nende meeste peale, kes on võtnud teoks teha pealtnäha täiesti ebareaalseid plaane. Meeletud - selline sõna on nende jaoks sobilik. Kui keegi julgeb suurelt unistada, julgeb oma unistused teoks teha, siis on see ju meeletu. Vähemalt nõnda tundub kõrvaltvaatajale. Aga tegelikult pole tegemist ju millegi muu, kui lihtsalt unistamise ja oma unistuste täideviimise julgusega. Ja eks see tundubki meile meeletu - et keegi julgeb, et kellelgi on olemas selline sisemine tugevus, mis annab talle jõu talitada täpselt nii, nagu süda ütleb.
Mulle meeldivad need meeletud - nad on minu jaoks inimesed, keda imetleda ja kelle moodi tahaksin ka ise olla... kui mul peaks selleks kunagi piisavalt julgust olema...
Eks olen ma isegi mõnes asjas meeletu ja seegi on ehk juba esimene samm suurte unistuste realiseerumiseni?
4 kommentaari:
Tätte Jaan on ju ühest meeletust suisa näidendi kokku kirjutanud - muinasjutt või võimalikkus - oleneb kuidas võtta. Ja mõtle: kui kõik tegutseksid nii nagi süda ütleb ja hing igatseb, poleks selles midagi meeletut, pigem oleks see loomulik. See võikski ju olla loomulik.
meeletusi!
viive
Jaan Tätte näidend on mu meelest kirjutatud temast endast - võib-olla kirjutamise hetkel vaid sellest, mis oli tema unistus. Nüüdseks on ta selle ju teoks teinud.
Jah, miskipärast on unistamine ja oma unistuste realiseerimine midagi ebareaalset. Ometigi pole vaja midagi muud, kui ise endale võimalused luua ja proovida. Aga kartus ebaõnnestuda ja teadmatus, mis ees ootab, hoiavad vähemalt mind enamasti tagasi. Ratsionaalsus on kogu aeg kuklasse hingamas. Eks peab veel õppima ja harjutama ;-)
Tead,mõnikord tundub mulle, et sina ise oled ka üks neist - meeletutest.
:D
Viive
Aitäh - see on küll väga ilus kompliment. Meeletute hulka kuulumises ma enda puhul päris kindel pole, küll aga olen ma kindlasti üks hullude hulgast ;-)
Postita kommentaar