Seda asja olen ma ka varemalt kogenud. Aga nüüd siis, tänu selleaastasele laulupeole, sain teada, mis selle asja nimi on. See on üheshingamine.
Tsiteerin:
ÜhesHingamine
Hinge ja hingamise ühine tüvi pole juhus. Üks sõna arenes kunagi teisest, sest hingamine ja hing on seotud. Isegi nii seotud, et kellegagi ühes rütmis hingates võib hea õnne korral tema hingega kohtuda. See võluvägi toimib ka siis, kui üheskoos hingavad kümned ja tuhanded. Otsivad hingeldades õiget kohta. Hoiavad ootuses hinge kinni. Hõiskavad kogu hingest.... Ühes hingamises pole vahet, kas oled näoga kuulajate või esinejate poole või asud hoopis kusagil mujal. Kui hingad ühes, on su hing kohal.
Huvitav on leida sõnastatuna neid mõtteid, mida oma peas ümber hulkumas tean. Ju siis on tunne mingite asjade puhul ühesugune - sõltumata sellest, millal ja kus see toimub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar