Ah et siis selline plaan oli mu elul - ma poleks iialgi arvanud, et võin asja sellises valguses näha. Kuidas saavad sellised olukorrad tekkida? Kuidas on võimalik, et elu juhatab inimesed kokku sellistesse olukordadesse? Milleks see küll vajalik oli? Jälle proovilepanek, et kuidas ma nüüd edasi toimetan?
Loomulikult on elu jälle kõrval irvitamas - temal lõbu laialt. Aga mis minulgi muud üle jääb, kui vaikselt omaette muiata, sest olukorra absurdsus ületas ikka igasugused piirid. Aga tegelikult on ju kõik nii loomulik, kui veidi järele mõtelda, ja ehk oligi hea, et asi sedasi läks - täiesti inimlik - ning minul tekkis võimalus kasvamiseks.
2 kommentaari:
Tead, sinu jutud on nagu minu eneseabiraamat, mille kohta sa ise laususid midagi seesugust, et ei ütle midagi konkreetset, aga ometi on kõik olemas.
Siinkohal tärkas minus uudishimu, tahaks klatsi ja kõmu, nimesi ja nägusi :D
Ma olen siin juba korduvalt asendanud tundmatut erinevate väärtustega, aga pole siiani kindel, kas võrrand on kehtiv või pole ta seda mitte :)
Viive
Ka eneseabi raamatutest võin ma pikalt kirjutada - olen neid sel suvel juba suisa kaks tükki kingiks saanud. Ei-ei, kinkijad ei arva üldsegi mitte, et ma mingit abi vajaks - need pigem sellised naljaraamatud: "Kuidas püüda mehi" oli vist ühe pealkiri ja "Little red book" on teise nimi, mis on AA käsiraamat - minu jaoks eluliselt oluline raamat ;-)
Tundmatuga on lugu aga sedasi, et ta pole üks isik, vaid olen avastanud mitmeid tegelesi oma elus ringi toimetamas - selline näitemäng käib.
Postita kommentaar