pühapäev, 2. august 2009

Headus, headus, headus

Inimesed on huvitavad. Lihtsalt arusaamatult huvitavad. Leian ennast mõnikord sellistes olukordades, kus taban ära, et sooviga head teha, olen endale mingi jama kaela tõmmanud. Nüüd siis jälle samasugune olukord - pakkusin välja variante, pakkusin välja ja andsin võimaluse. Kui ma oma pakkumist aga ise uuesti kordama ei hakanud, ähvardas juba teise inimese solvumine - et ma oma pakkumist taas välja ei käinud. Kui on korra öeldud, et selline variant on, siis ei pea ma enam vajalikuks seda üle korrata. Kes huvitatud on, see peaks ikka ise küsima tulema. Aga inimesed on ikka teistsugused, vajavad personaalset lähenemist - igaühe käest tuleb ikka konkreetselt üle küsida, kas ta on asjast huvitatud või mitte.

Selliste olukordade peale tekib mul alati küsimus - kas ka järgmisel korral püüda head teha, kas pingutus on tulemust väärt. Standardfraas - tahtsin ainult head, aga välja kukkus nagu alati - sobib suurepäraselt.

Kommentaare ei ole: