See oli väga ilus ja mõnus elamus. Teadsin ennegi, et Ülo Vinter suurepäraseid viise loonud on, aga osad esitatud palad olid minu jaoks üllatavad, sest ei suutnud neid kuidagi Ülo Vinteriga seostada. Kontserdi naelaks oli Tanel Padari ja Hanna-Liina Võsa "Kessu ja Tripi laul" - selles oli sellist särtsu ja huumorit, et kõik said kenasti näod naerule ja kõhulihased treenitud. Pisara tõi silma "Põhjamaa", mida rahvas püstijalu ühel häälel kaasa laulis - harras tunne tuli südamesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar