Kui räägiti sellest, et tegemist on elustiiliga, jäin ma pehmelt öeldes kahtlevaks. Sain ka aru, miks see nõnda oli - minu jaoks tähendab elustiil koheselt grupeerumist, mingit seltskondlikku tegevust ja minule sellised asjad eriti ei imponeeri. Olen ikka pigem üksi uitaja ja seal parajasti, kus mul põnev on. Ja olen neid grupeerumise värke näinud küll, väga lähedalt ja väga selgelt. Selle kõige pealt siis minu kõhklev-kahtlev suhtumine asjasse.
Eile aga, ühe hetke jooksul, kui olin ennast korraks rammestuses istuma asetanud ja vaatasin merele, mis päikese käes sillerdas ja olemine oli kuidagi hea ja helge, mõistsin, et tõesti, võibki selle asja puhul olla tegemist elustiiliga. Eks, kui ma muidugi nüüd teemasse süvenen, siis saan aru, et ajasin terve rea mõisteid omavahel segamini ja sellist ilusat ilma, nagu eile, ei pruugi sugugi tihti saadaval olla. Aga kuidagi sobis see sõna elustiil sel hetkel tõesti hästi, sellesse konteksti, sellesse hetke. Ja ma poleks arvanud, et seesugune tunne võib peale tulla meil siin, ma pigem arvasin, et see kõik käib kokku soojade merede ja helesiniste vetega, aga ometi tuli ta minu juurde siin Eestimaa kevadises rannas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar