laupäev, 21. märts 2015

Vaid tunni jagu

Oli meeletu nädal, toimetusi täis, otsast otsani. Hommikust hiliste öötundideni, meeled olid pingul, sest kõik asjad, mis vajasid tegemist, olid vastutusrikkad, neid ei saanud edasi lükata. Lisaks tekkis juurde veel neidki asju, mida mitte kuidagi ei eeldanud ega osanud arvata - parklas teise auto riivamine ja kogu sellega seonduvaga tegelemine, üks tühjaks muutunud kalender ja selle täitmine, kõigi jaoks.

Ja siis, kõigi soovidele vastu tulles too varane hommik, teeleasumine, milleks ma veel valmis ei olnud. Üks teekond, mis ootamatult läbi lõigati (täites kolme inimese minuga seotud soovid). Õnnelikult, kõigi jaoks. Edasi hoolitseti minu eest väga hästi, aga ma ise ei lasknud veel ennast lõdvaks. Mul oli vaja jõuda koju ja arvates, et saan sellega ise hakkama, olin ka nendes toimetustes kohal.

Pinged tulid maha siis, kui ma Tallinna bussijaama jõudsin, siis vallandusid kõik selle päeva emotsioonid, kõik see, mis oli päeva (ja miks ka mitte terve nädala jooksul) kogunenud. Inimesed, kes sel hetkel jaamahoones olid, võisid mind küll imelikult vaadata, kui mul täiesti tühja koha pealt ilma suuremate häälitsusteta pisarad silmist lahinal voolasid.

Ja sealt edasi, vaid tunni jagu, oligi see aeg, mil ma võisin olla nõrk, mil mul oli võimalus olla see, kelle eest täielikult hoolt kantakse, kes ei pea ise hakkama saama. Ma oleks sel korral võtnud selle aja ka pikemalt, aga kui ma palusin abi ja seda ei saanud, siis asusin taaskord sadulasse tagasi. Mis seal siis ikka, eks ma saan ise ka, kuigi oli see hetk, kus ma oleks saanud kasutada seda "privileegi", et ma vajan abi ja tuge.

Eks on teisigi olukordi, kus olulised asjad on kestnud vaid tunnijagu. Tookordne tantsupõrandal veedetud meeletu tund, kui olin täielikult teise inimese sees ja sellest, kas ja mis muusika mängis, ei mäleta ma mitte midagi. Või siis see tund seal taluõuel kõige kallima inimesega koos.

Kui teised inimesed saavad asju mõõta päevade, kuude ja aastatega, siis minule on ajaühikuks antud tunnid. Et ma oskaks hinnata ja märgata, tähele panna. Ei mingit raiskamist, puhas ratsionaalsus ka sel puhul.

Kommentaare ei ole: