Ma andsin selle aja, mõtlemiseks, arutlemiseks. Ja kui piisavalt kiiresti otsust ei tulnud, tegin selle ise. Ja eks ma siis sain aru ka sellest, et võtsin teiselt inimeselt ära võimaluse asju pikalt ja põhjalikult kaaluda. Aga, kui ma olen aja andnud ja reaktsiooni pole järgnenud, siis ma asun ise tegutsema. Saan väga hästi aru, et see tähendabki seda, et lõpuks on kõik asjad mu enda teha, mu enda otsustada. Ja kui ma siis seesugused hetked oma elus ära fikseerin, siis saan aru, et ma võib-olla peaks teisiti talitama. Oma sisemise minaga aga vastuollu minna ma ka ei saa - kui on juba kord antud selline olemus, et kõik tuleb kohe ja kiiresti selgeks saada ja jutti ajada, ei ole sellega midagi peale hakata.
Ja mõnikord kuluks mulle endalegi manitsemiseks ära lause: "Ära ole nii torm!" Kuigi, ka sellise mulle omase kiire otsustamise ja tegutsemise käigus on mul juba asjade erinevad tahud läbi mõeldud ja õige lahendus leitud.
Samas on mõnikord ka sellised hetki, kus otsuseid ei tule, kus tormamisest pole juttugi ja viimasel ajal olen ennast õpetanud olema kannatlik, just iseenda ja otsuste tegemisega - nähes, et asjadele tuleb aega anda ja liigne kiirustamine või jõuga millegi tegemine ei too kätte õigeid lahendusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar