Kui nüüd viimaks püsivalt kodus tagasi olin, avastasin ennast esimesel õhtul inglise keeles mõtlemas - see avastus oli minu jaoks väga ootamatu. Ehk oli see (inglise keeles mõtlemine) siis saanud paarinädalase eemalolekuga nii tavapäraseks, et toimus täiesti automaatselt. Siiani pole see veel üle läinud, sest täna leidsin ennast poes peaaegu inglise keeles müüjale vastamas.
Teine keeltega seotud teema tuli üles siis, kui Genfis olin - rääkides vaheldumisi kolmes keeles ning püüdes aru saada veel mõnest (nt hispaania keelest, mis muide õnnestus suhteliselt hästi), avastasin lõpuks, et kogu selle virvarri sees ei suuda ma enam ühtegi keelt normaalselt rääkida ja mis kõige kummalisem, see mõjutas ka mu eesti keelt. Nii olid sõnad lõpuks väga vaevalised suust välja tulema. Olen sarnast olukorda ka varem kogenud - kui pidin ühe ettekande tegemisel vene keelelt inglise keelele üle minema, siis esmalt lugesin vaid slaidide pealt ingliskeelseid sõnu, ise neid mõistmata, ja automaatse käimalükkamise peale sain siis viimaks ettekannet alustatud.
Seega, minu suur lugupidamine kõigile inimestele, kes suudavad mitmes keeles mõelda, rääkida ja kirjutada - see on igal juhul austust väärt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar