Kuidas on ikkagi nii, et selleks, et midagi head juhtuks, peab kindlasti ka midagi halvasti minema? Miks on (vähemalt minu) elus selline tasakaal, et kui ühes valdkonnas kisub asi kiiva, siis ulatab saatus mulle "õlekõrre", millest rõõmsameelselt kinni haaran ja raskusest üle saan? Tegelikult on tore, kui tekivad sellised "õlekõrred", mis tulevad ja jäävad. Tegelikult mulle meeldib see, kui juhtuvad head asjad. Aga kuidagi ei saa ma aru, miks peab teisel kaalukausil midagi negatiivset olema? Võiks ju jagada mulle positiivse poole ilma, et tasakaal paigast nihkuks? Või oleks nii ehk elu liiga ilus?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar