Kas Sulle ei tundu vahel, et elule oleks justkui subtiitreid alla vaja? Mina tunnen viimasel ajal aina enam, et on vaja. Lihtsalt jälgid mingit situatsiooni või mingit suhtlust ja tunned, et ei saa mitte midagi aru. Edasiminekuks on kaks varianti - kas tummalt edasi vaadata/kuulata ning loota, et ehk toob aeg vastused või siis vahele segada ning teostada mõni olukorda selgitav tegu või küsida selgitav küsimus.
Nii olen ennastki avastanud oma räägitavale jutule subtiitreid juurde lisamas, enda tehtavatele tegudele lisategevusi juurde pookimas, et ikka kõik, kellel vaja, saaksid aru, mida mõtlen või silmas pean.
Teine asi, mille olen avastanud (ei tea, kas see on tingitud liiga hoolikast kuulamisest või millestki muust), on see, et inimesed ei suuda otsestele küsimustele otse vastata. Küsid ühe asja kohta, kuid vastuse saad hoopis mingil teisel teemal. Nii olen "piinanud" inimesi, kes aiast rääkimise asemel aiaaugust räägivad, täiendavate küsimustega seni, kuni olen vastuse oma küsimusele kätte saanud. Sellistes olukordades aga pole isegi subtiitritest abi, sest no mida Sa seal "tõlgid", kui sujuvalt on teemat vahetatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar