pühapäev, 20. september 2009

Märgitud

Täna leidsin ennast keskutelu keskelt. Kuidas saadakse märgituks? Arutelu sai alguse sellest, et inimene, kellega arutlesin, on saanud märgi külge. Arutelu jätkus ja leidsin, et minagi kannan ammu samalaadset märki. Märk siis sellest, et ei saa ümbritseva maailmaga hakkama. Märk sellest, et hoolid liialt sellest, mida teed. Märk sellest, et ei suuda suud kinni hoida, kui oleks targem vaikida.

Kui nüüd meenutada üht teist arutelu, siis ehk oleme me käitumisprobleemidega lapsed, kes polegi suureks saanud. Täpselt sama ebamugavad, täpselt sama sobimatud, täpselt seesugused, kes on probleemiks, millega keegi kokku puutuda ei taha.

2 kommentaari:

viive ütles ...

mul on selle viimase lõigu kohta veel omaette teooria, aga ma pole veel valmis seda sõnastama ja loogikaga varustama. ootame-vaatame.

J ütles ...

Eile tekitasin ühe seose, kuulates-vaadates "Vana kuube". Marko Matvere pajatas lugu, kuidas ta Linnateatri trupiga esitas "Tartuffe'i" Paide Kultuurimajas ja kuidas vaatamata näitlejate pingutustele publik kuidagi kaasa ei tulnud ning üks väike tüdruk siis korraga keset vaikust üle ohke kõigile kuuldavalt lausus: "Igav."

Mu meelest haakub see seos väga hästi selle teemaga.